Inimesed tõstavad üha sagedamini pilgu taevasse mitte lindude või lennukite, vaid droonide tõttu. Need väikesed, kuid võimsad seadmed on mõne aastaga muutunud hobist tööriistaks, mis tekitab üha rohkem küsimusi turvalisuse kohta. Saksamaal ei peeta droone enam pelgalt mänguasjadeks või filmimisvahenditeks – neist on kujunemas potentsiaalne oht.
Saksamaa annab politseile õiguse droone alla tulistada
Saksa valitsus kiitis kolmapäeval heaks uue seaduse, mis annab politseile selge õiguse alla tulistada õhuruumi rikkuvaid droone. Seadus vajab veel parlamendi heakskiitu, kuid juba praegu tähistab see olulist muutust: ohuolukorras on võimalik tegutseda kiiresti, eriti kui on kahtlus võimalike rünnakute või luurelendude suhtes, mida seostatakse hübriidsõjaga.
Politseil lubatakse kasutada erinevaid vahendeid: tulirelvi, lasereid ja signaalisegajaid, mis katkestavad drooni side juhtimisseadmega. Neid meetmeid tohib rakendada üksnes juhul, kui oht on hinnatud tõsiseks ja vahetuks.
Reaktsioon lennujaamade häiretele ja pingele seoses Venemaaga
Otsus sündis pärast seda, kui möödunud reedel tuli Saksamaa suuruselt teisel lennujaamal, Münchenis, tühistada või ümber suunata kümneid lende, sest droone märgati stardi- ja maandumisradade vahetus läheduses. Juhtumi tõttu jäi lennujaama toppama üle 10 000 reisija.
Kantsler Friedrich Merz teatas sotsiaalmeedias, et sellised juhtumid kujutavad endast otsest ohtu riigi julgeolekule: „Seda me ei tolereeri. Tugevdame föderaalse politsei volitusi, et droone oleks võimalik kiiremini avastada ja kahjutuks teha.“
Merz viitas kahtlustele, et nädalavahetusel toimunud lennud võisid olla seotud Venemaaga – droone kasutati väidetavalt luureotstarbel, kuigi ükski neist ei olnud relvastatud.
Saksamaa järgib teiste Euroopa riikide eeskuju
Siiani oli paljudes Euroopa riikides droonide neutraliseerimise õigus ainult sõjaväel või eriüksustel. Nüüd liitub nendega Saksamaa föderaalpolitsei, kes astub sammu Suurbritannia, Prantsusmaa, Leedu ja Rumeenia eeskujul.
Saksamaa siseminister Alexander Dobrindt teatas, et uue seaduse rakendamise kõrval luuakse eriline üksus drooniohuga tegelemiseks. Lisaks plaanitakse tihedat koostööd Iisraeli ja Ukraina ekspertidega, kes on tema sõnul selles valdkonnas juba märkimisväärselt edasi jõudnud.
Uue korra järgi keskendub politsei eeskätt madalal lendavatele droonidele – neile, mis tegutsevad enamasti puulatvade kõrgusel ja mida kasutatakse linnade või tsiviilterritooriumide jälgimiseks. Võimsamad ja potentsiaalselt ohtlikumad droonid jäävad endiselt sõjaväe vastutusalasse.
Tehnoloogilised uuendused: võrkudest kuni robotkoerteni
Septembris toimunud sõjalistel õppustel Hamburgi sadamas demonstreeriti uusi droonide tõrjelahendusi. Suur sõjaline droon lasi õhus välja võrgu, mis püüdis väiksema õhusõiduki kinni, takerdudes selle rootoritesse ja sundides seda maanduma. Maandumiskohale lähenes robotkoer, mille ülesanne oli kontrollida, kas masin ei sisalda lõhkekehi.
Kuigi see meenutab stseeni ulmefilmist, on sellised tehnoloogiad reaalsuses muutumas vältimatuks. Eriti olukorras, kus droone ei kasutata üksnes väljastpoolt – üha sagedamini viidatakse võimalusele, et osa juhtumeid Saksamaal või Belgias võidi korraldada Euroopa Liidu enda territooriumilt.
Kiirus on hädavajalik, kuid ettevaatusega
Eksperdid hoiatavad, et droonide alla tulistamine, eriti tihedalt asustatud aladel, toob kaasa täiendavaid riske. Samuti ei ole paljudel lennujaamadel veel piisavalt arenenud avastussüsteeme, mis suudaksid droone koheselt tuvastada ja nende lendu jälgida.
Kuigi tehnoloogia areneb kiiresti, seisneb suurim väljakutse mitte ainult droonide allatulistamises, vaid ennetuses – selles, kuidas hoida need õhusõidukid üldse eemal tundlikest ja strateegilistest piirkondadest.
Uue seadusega annab Saksamaa selge signaali: kaasaegne oht nõuab kaasaegset vastust. Kui need meetmed osutuvad tõhusaks, on tõenäoline, et sarnased lahendused võetakse peagi kasutusele ka teistes Euroopa riikides.
