Iga päev lisatakse internetti miljoneid uusi fotosid. Inimesed postitavad neid sotsiaalmeediasse, jagavad kommentaarides, panevad foorumitesse või märgivad neile mõtlemata sõpru. See tundub loomulik – tahetakse jagada muljeid või näidata üht erilist hetke.
Ent kui paljud teist on mõelnud, et neid samu fotosid kasutatakse juba robotite õpetamiseks? Ja kas te olete sellele kunagi selgesõnaliselt nõusoleku andnud? Tehnoloogia on viimastel aastatel arenenud nii kaugele, et inimesed ei jõua enam aru saada, mis nende andmetega tegelikult toimub. Tehisintellekt õpib näidete põhjal ning mida rohkem neid on, seda täpsemini ta ülesandeid täidab.
Üks olulisemaid allikaid, kust selliseid näiteid kogutakse, ongi teie isiklikud fotod. Isegi kui see on vaid üks pilt ammustest puhkusest või juhuslik kaader, kus olete kellegi teise kõrval. Enamik inimesi ei teagi, et nende fotod võivad sattuda hiiglaslikesse andmekogudesse.
Selliseid andmekogusid kasutatakse algoritmide treenimiseks, kuid enamasti tehakse seda ilma teie otsese nõusolekuta. Protsess muutub üha raskemini kontrollitavaks ning vastutus ei jää sugugi alati nende ettevõtete või arendajate kanda, kes teie nägusid ilma teie teadmata kasutavad.
Fotod muutuvad õppematerjaliks
Teie nägu internetis ei ole pelgalt ilus mälestus või tore hetk. See on konkreetne andmeühik, mida saab töödelda, jagada punktideks ja piksliteks ning muuta millekski, mis aitab robotil inimest ära tunda. Sellest andmest saab väärtuslik tööriist programmide jaoks, mis peavad oskama tuvastada nägusid, mõista emotsioone või isegi simuleerida inimeste välimust.
Tavakasutajale võib tunduda, et selles pole midagi ohtlikku – foto on ju avalikult üles pandud. Kuid enamasti tehakse seda inimest hoiatamata. Keegi ei küsi nõusolekut. Ja kui teie pilt on kusagil aastaid tagasi jagatud, ei pruugi te kunagi teada, et see on juba sattunud andmekogusse, millega õpetati süsteemi looma uusi nägusid või jälgima liikumist linnas.
Suurim oht seisneb selles, et fotosid ei kasutata ainult tehnilisteks katsetusteks. Neid võidakse lisada jälgimissüsteemidesse, emotsioonide analüüsimise tööriistadesse või kasutada šabloonina võltsitud piltide loomisel. Kõik see toimub ilma sisulise kontrollita ning sageli väljaspool Euroopa Liitu, kus kehtivad rangemad andmekaitsenõuded.
Nõusolek – kas te tõesti andsite selle?
Andmekaitse reeglite järgi tohib isikuandmeid kasutada vaid siis, kui on saadud inimese selge nõusolek. Tegelikkuses käsitletakse aga avaliku sisu puhul nõusolekut tihti vaikimisi eeldatuna. See tähendab, et kui avaldate foto avalikus profiilis, tõlgendatakse seda nii, nagu oleksite loa andnud selle kasutamiseks.
See jätab laia tõlgendamisruumi, millest algoritmide loojaid ei pea keegi eriliselt tagant sundima. Kui te ei tea täpselt, kus teie fotosid on kasutatud, pole te sugugi erand. Isegi mõned suured tehnoloogiaettevõtted ei avalikusta täpset nimekirja piltidest, mis on nende süsteemide treenimiseks kasutusele võetud.
Selline praktika tekitab üha rohkem küsimusi. Kas tunneksite end turvaliselt, kui teaksite, et teie nägu kasutatakse näotuvastustehnoloogia arendamiseks? Ja mis siis, kui prooviksite oma andmeid kustutada? Enamasti on see protsess aeglane, bürokraatlik ja tihti ignoreeritud.
Sageli on andmed selleks ajaks juba sadu kordi kopeeritud, levinud mitme erineva allika vahel ning kõigi jälgede kustutamine muutub peaaegu võimatuks.
Kas end üldse saab kaitsta?
Üks väheseid asju, mida te ise saate teha, on olla teadlikum ja ettevaatlikum. Kui jagate fotosid, kontrollige vähemalt, et need oleks nähtavad ainult sõpradele. Vältige nägude üleslaadimist lehtedele, millel puudub selge privaatsuspoliitika. Võimalusel kasutage filtreid või töötlust, mis muudab automaatse äratundmise keerulisemaks.
Ja mis kõige olulisem – pidage meeles, et kõik, mis kord internetti jõuab, võib sinna jääda kauemaks, kui te arvate. Soovitatav on aeg-ajalt üle vaadata ka vanad sotsiaalmeediakontod.
Võib-olla on seal fotosid, mille olete ise ammu unustanud, kuid mis on endiselt kõigile nähtavad. Samuti tasub piirata infot, mida teist on võimalik otsingumootorite kaudu leida. Mõned neist pakuvad võimalust lasta enda kohta käiv aegunud või ebaõige info eemaldada.
See ei kõla enam ohuna, vaid faktina
Tänases olukorras võib kõik, mida te virtuaalruumi laadite, olla analüüsitud, ümbertöödeldud ja muudetud osaks mingist algoritmist. Kuigi see võib kõlada nagu ulmefilm, on see juba praegu igapäevane reaalsus.
Kui te pole kunagi andnud luba oma näo kasutamiseks robotite õpetamisel, on väga tõenäoline, et seda on siiski tehtud. Te ei märganud seda, keegi ei küsinud, kuid teie nägu võib juba olla süsteemis, mida kasutavad suured tehnoloogiafirmad.
Ainus viis vähemalt osaliselt kontrolli tagasi saada, on olla hästi informeeritud. Mitte sinisilmselt platvorme usaldada, vaid mõista, millised tagajärjed võivad kaasneda. Sest teie nägu on palju enamat kui lihtsalt foto. See on teie identiteet, mida saab tükeldada, ümber kujundada ja kasutada selleks, et robotid õpiksid olema teie moodi.
