Nutikas telefon on ammu saanud meie igapäevaseks kaaslaseks. Paljudel on neid koguni mitu. Iga päev jõuab meieni kümneid sõnumeid – pankadelt, kulleritelt, e-poodidelt ja mõnikord ka tundmatutelt numbritelt. Kuigi need teated tunduvad tihti süütud, võivad need tegelikult olla väga ohtlikud.
Piisab ühest valest klõpsust ja teie pangakonto võib hetkega tühjaks saada. Nii eestlasi kui ka teisi eurooplasi pommitavad pidevalt igasugused petturid. Nende fantaasial ei paista olevat piire ning sõnumid, mida nad saadavad, muutuvad üha sarnasemaks ametlike asutuste teadetega.
Ühed teesklevad end olevat pangad, teised kullerfirmad, kolmandad loteriikorraldajad. Kõige olulisem on mitte kaotada valvsust ning teada, kuidas selliseid sõnumeid ära tunda ja mida teha siis, kui olete saanud kahtlase teate.
Allpool vaatamegi üle sõnumite peamised tüübid, mis kõige sagedamini Eesti inimeste telefoni jõuavad. Meeles tasub pidada, et alati on tähtsaim rahulikuks jääda, mitte alluda survele ega lasta end eufoorial kaasa haarata.
„Teie kaart on blokeeritud“
Petturid saadavad sageli sõnumeid, mis jätavad mulje, nagu oleks need pärit pangalt: „Lugupeetud klient, Teie kaart ***1234 on blokeeritud. Kaardi avamiseks klõpsake siin.“
Selline link viib enamasti lehele, mis näeb välja nagu teie panga ametlik koduleht, kuid on tegelikult petturite loodud võltskoopia. Selle eesmärk on välja petta teie kasutajatunnused, paroolid, PIN-koodid ja kaardi turvakood (CVV).
Kui sõnumis pole teie nime, panga asemel on näidatud kummaline saatja või aadress ning link tundub kahtlane, on targem see täielikult eirata. Vajadusel võtke oma pangaga ühendust ainult panga ametliku kodulehe või mobiilirakenduse kaudu.
„Võitsite iPhone’i!“
Üks levinumaid skeeme on SMS, mis teatab näilisest võidust – olgu selleks nutitelefon, sülearvuti või rahaline auhind. Loomulikult on sel kõigel üks „aga“. Auhinna kättesaamiseks palutakse teil tasuda saatmiskulu, maksud või mingi „kinnitustasu“.
Nii annategi petturitele raha, kuid mingit auhinda te ei saa. Taolisi sõnumeid saadetakse sageli välismaiste suunakoodidega numbritelt, näiteks +44 või +237. Kui teil tekib kahtlus, kontrollige infot ettevõtte ametlikul veebilehel ega usaldage juhuslikku SMS-i.
„Teie kontole on sisse häkitud“
„Teie Facebooki konto on blokeeritud! Klõpsake siin, et taastada ligipääs“ – klassikaline hirmutaktika. Sellised sõnumid tekitavad paanikat ja panevad inimest impulsiivselt tegutsema.
Kui lingile vajutate, suunatakse teid petturite lehele, mis püüab kätte saada teie kasutajanime, parooli, kaheastmelise tuvastuse koode ja muud tundlikku infot. Parim kaitse on kahefaktoriline autentimine, mille saab sisse lülitada enamikus sotsiaalmeedia keskkondades ja e-posti teenustes.
„Makske trahv ära“
Kui saate sõnumi, et olete kellelegi võlgu ja peate trahvi tasuma 24 tunni jooksul, muidu järgneb karistus, tasub kohe hoog maha võtta. Ametlikud riigiasutused ei nõua trahvide tasumist suvalise SMS-i kaudu, vaid saadavad ametlikke kirju või teavitavad teid elektrooniliselt läbi riiklike e-teenuste keskkondade.
Kui sõnumis suunatakse teid tasuma raha eraisiku kontole või tundmatu firma arveldusarvele, on see pea kindlasti pettus. Kontrollige alati infot oma e-teenuste keskkonnas või võtke ise ühendust vastava ametiga nende ametlikel kontaktidel.
„Teie pakk on peatatud“
Väga levinud on ka sõnumid, mis väidavad, et teie pakk või saadetis on kinni peetud ning selle vabastamiseks tuleb tasuda paar eurot „lisa- või tollimaksu“.
Praktikas tähendab see, et annate petturitele oma pangakaardi andmed, mille abil saavad nad hiljem palju suuremaid summasid teie kontolt maha võtta. Kui ostlete sageli internetist, kasutage ainult ametlikke kullerite ja pakiautomaatide rakendusi – just sinna jõuavad usaldusväärsed teavitused.
Mida teha, kui saite kahtlase sõnumi?
Kui olete saanud sellise või sarnase sõnumi, on kõige kindlam mitte üldse reageerida. Isegi kui tahaksite vastata näiteks „Stop“ või teatada, et pakkumine ei huvita, on parem seda mitte teha – nii kinnitate ainult, et teie number on aktiivne.
Turvalisem lahendus on blokeerida saatja ning teavitada võimalikust ohust oma mobiilsideoperaatorit. Lisaks kontrollige oma panga rakenduses või ametlikul kodulehel, kas teie konto ja kaardid on korras, selle asemel et klõpsata sõnumis toodud linkidel.
Kuidas end selliste pettuste eest kaitsta?
Et vähendada pettuse ohvriks langemise riski, tasub järgida mõnda lihtsat, kuid tõhusat põhimõtet:
- Kasutage usaldusväärset viirusetõrjet, mis suudab filtreerida ka SMS-sõnumeid (näiteks Kaspersky, Dr.Web või mõni teine tuntud turvalahendus).
- Lülitage välja pangakaardiga seotud SMS-teavitused ja asendage need võimalusel rakenduse kaudu tulevate „push“-teadete või panga enda märguannetega.
- Veebimaksete jaoks kasutage virtuaalset pangakaarti, millel on piiratud limiit – nii vähendate kahju, kui kaardiandmed peaksid lekkima.
- Ärge salvestage pangakaardi andmeid brauserisse ega e-poodide kontodele, kui see pole vältimatu.
Peamine relv petturite vastu on siiski isiklik valvsus. Kui miski tundub liiga hea, et olla tõsi, siis ongi see enamasti nii. Ärge usaldage sõnumeid pimesi – kontrollige infot ametlikest allikatest, suhelge ettevõtete või asutustega otse ja kaitske hoolikalt oma raha ning isikuandmeid.
