Muusika saadab meid tänapäeval peaaegu kõikjal – hommikusest tööks valmistumisest kuni õhtuse treeningu või lõõgastumiseni kodus. Kõrvaklapid, juhtmevabad klapid ja kõlarid on saanud elu lahutamatuks osaks ning muusika aitab reguleerida emotsioone, tõsta motivatsiooni ja toimib sageli ka suhtlemisvahendina.
Mõju tervisele: kas mõtleme sellele piisavalt?
Harva mõtleme sellele, kas harjumus pidevalt muusikat kuulata võib pikemas plaanis meie tervist mõjutada. Kuigi muusikal on vaieldamatult palju eeliseid vaimsele heaolule, võib liiga vali ja liiga pikaajaline kuulamine kahjustada kuulmist.
Eriti ohustatud on need, kes armastavad muusikat kuulata kõrvaklappidega – see on kiiresti leviv trend noorte, tudengite ja ka töötavate inimeste seas, kes veedavad päevas tunde „muusika sees“. Paljud ei tea, et isegi „mõnus“ ja mitte ebameeldivalt vali heli võib aja jooksul kahju teha.
Kuulmislangus kujuneb välja aeglaselt, enamasti ilma valuta ja selgete hoiatusmärkideta. Just seetõttu on oluline teada, millised on ohutud piirid nii kuulamisaja kui ka valjuse osas.
Säti turvaline helitase ja kuulamisaeg
Säti turvaline helitase ja kuulamisaeg
Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) ning paljud kõrva-nina-kurguarstid soovitavad järgida nn „60/60 reeglit“: muusikat tasub kuulata mitte üle 60% maksimaalsest helitugevusest ja mitte üle 60 minuti järjest.
See tähendab, et kõrvaklappidega muusikat kuulates tuleks vältida helitaset, mis ületab seda piiri. Muidugi ei ole alati realistlik piirduda ühe tunniga päevas – eriti neil, kes teevad loovtööd või kasutavad muusikat taustaks, et ümbritsevat müra summutada.
Sellisel juhul on oluline teha pause iga tunni-paari järel, vähendada helitugevust võimalikult madalale mugavale tasemele ning valida klapid, mis sobivad eesmärgiga – eelistada tasub suletud kõrvasiseseid või -pealseid kõrvaklappe, vajadusel mürasummutusega.
Päevas võib muusikat üldiselt ohutult kuulata umbes 2–3 tundi, kui helitase on mõõdukas ning tehakse regulaarselt pause. Mida valjem on muusika, seda lühem on ohutu kuulamisaeg. Helitase üle 85 detsibelli (dB) on juba riskantne, samas kui paljude telefonide ja muusikamängijate maksimaalne tase ulatub kõrvaklappe kasutades 100–110 dB-ni.
Mis juhtub siis, kui piirid ületatakse?
Liiga vali ja liiga pikaajaline muusika kuulamine mõjutab sisekõrvas asuvaid karvarakke, mis muudavad helilained elektrilisteks signaalideks, mida aju suudab tõlgendada. Need rakud on väga tundlikud ja ei taastu, kui need on kord juba kahjustada saanud. Tulemuseks on aeglane, kuid pöördumatu kuulmislangus.
Esimesed märgid sellest, et kuulamisharjumused võivad olla kahjulikud, on näiteks:
- kohin või vilin kõrvus pärast muusika kuulamist,
- ajutine kuulmise „tuhmumine“,
- raskused kõnest arusaamisel mürarikkas keskkonnas.
Kui sellised sümptomid korduvad, tuleks pöörduda arsti poole ning oma kuulamisharjumusi kohe muuta.
Eriti ohustatud on lapsed ja noorukid – nende kuulmiselundid on veel arenemas ning on seetõttu tundlikumad tugeva heli suhtes. Lisaks ei taju noored sageli pikaajaliste tagajärgede ohtu ja kuulavad muusikat väga valjusti tundide kaupa, vahel isegi magades kõrvaklappidega.
Kuidas kuulata muusikat kuulmist säästvalt?
Et muusikast saaks rõõmu tunda ilma kuulmist kahjustamata, tasub järgida mõnda lihtsat, kuid tõhusat põhimõtet:
- Reguleeri helitugevust. Kui kõrvaklappidest kostev muusika on kuuldav ka kõrvaltvaatajale, on helitase liiga kõrge.
- Kasuta kvaliteetseid kõrvaklappe. Vali mudelid, mis isoleerivad hästi ümbritsevat müra, et sa ei peaks helitugevust väga kõrgele keerama.
- Tee pause. Isegi madala helitaseme juures tee iga tunni järel 5–10-minutiline „vaikuse paus“.
- Kuula oma keha. Kui tunned väsimust, survetunnet või vilinat kõrvus, on see selge märk, et tuleb heli maha keerata või kuulamine lõpetada.
- Vali muusikat teadlikult. Väga kõrgete sagedustega, agressiivne ja pidevalt vali muusika väsitab kõrvu rohkem kui rahulik, aeglasema tempoga muusika.
Kui mitu tundi päevas on ohutu?
Üldine soovitus on, et kuni 2 tundi päevas muusika kuulamist mõõdukal helitasemel ja pausidega on enamasti piisavalt turvaline.
Ka pikem kuulamine on võimalik, kuid otsustav ei ole ainult minutite arv, vaid eelkõige heli tugevus ja harjumuste kvaliteet. Muusika ei ole vaenlane – vastupidi, see võib tervendada, rahustada ja innustada. Kuid nagu peaaegu kõigega elus, võib ka üleküllus muutuda kahjulikuks.
Tarkus peitub tasakaalus – kuulame muusikat nii, et hoiame ja väärtustame mitte ainult head sound’i, vaid ka oma kuulmist.
