Suurejooneline koristusmaraton, särav puhtad toad ja mitte ühtki tolmukübet isegi kõige raskemini ligipääsetavates kohtades – selline stsenaarium on paljudele tuttav nii hooajalise suurpuhastuse ajal kui ka enne külaliste tulekut. Kuid kas olete kunagi mõelnud, kas selline suhtumine puhtusse on omane ainult eestlastele ja lätlastele? Või jagavad sarnaseid harjumusi ka Lõuna-Euroopa elanikud?
Eurooplaste koristamisharjumused
Erinevad uuringud näitavad, et kord majas ei ole eurooplastele sugugi võõras. Veebipoe „Galaxus“ tellimusel turu-uuringufirma „YouGov Switzerland“ läbiviidud küsitlusest selgus, et Saksamaal ja Šveitsis puhastatakse põrandaid vähemalt mitu korda nädalas kolmes majapidamises kaheksast.
Veelgi paremad näitajad on Prantsusmaal ja Austrias, kus iga teine kodu hoolitseb niivõrd sageli korra eest. Suurimad puhtusearmastajad on aga itaallased – lausa kolmes majapidamises viiest pestakse põrandaid mitu korda nädalas. Tõsi, neis riikides kasutatakse enam kui pooltes kodudes puhastamiseks endiselt peamiselt harju ja luudasid.
Eestlased armastavad puhtaid kodusid
Korralikku ja puhast kodu hindavad ka eestlased. Rahvusvahelise puhastusseadmete tootja „Kärcher“ uuring näitas, et iga teine Eesti elanik kulutab kodu koristamisele vähemalt 3 tundi nädalas. Nagu märgib „Samsungi“ kommunikatsioonijuht Eestis Eglė Tamelytė, ei ole see üllatav – kodu korrashoid pakub mitmekülgset kasu.
„Erinevad uuringud ja küsitlused viitavad, et korras kodu tõstab osadel inimestel tuju, teistel vähendab stressi ja aitab isegi paremini magada, kolmandatel omakorda leevendab allergiasümptomeid. Nii ongi igal ühel omad põhjused, miks kodu korras hoida. Koristamiseks innustavad ka aina nutikamad tehnoloogiad – näiteks aknapesurobotid ja põrandapesu- ning tolmuimejarobotid. Viimastes, nagu näiteks „Bespoke AI Jet 400W“, kasutatakse üha sagedamini tehisintellekti, mis aitab luua veelgi puhtama koduse keskkonna,“ selgitab „Samsungi“ esindaja.
Harjumused ja suuremad riskid
Osas riikides mõjutavad väga sage koristamine ja kõrgem puhtusenõue ka elanike igapäevased käitumismustrid. Kui Põhja- ja Ida-Euroopas on enamikule inimestest tavaline koju jõudes jalanõud jalast võtta, siis näiteks itaallased kõnnivad kodus sama jalatsipaariga nagu õues. Selline harjumus on osaliselt seotud kuivema kliimaga, kuid suurendab ka mitmeid riske.
Ameerika Ühendriikides, kus samuti on tavaks siseruumides õuejalanõudega käia, viidi läbi mitme ülikooli ühisuuring. See näitas, et ligikaudu 80% tervishoiu- ja toidusektori töötajate jalanõudelt võib leida hulgaliselt erinevaid antibiootikumidele resistentseid mikroorganisme. Vaid mõne nädala jooksul koguneb mistahes uutele saabastele umbes 440 000 bakterit – rohkemgi kui tualetipotilt leida võib.
Veelgi problemaatilisem on see, et need bakterid levivad mööda kogu kodu: neid võib avastada nii vannitoast kui ka magamistoast. Seetõttu muutub korra hoidmine kodus ning võimsa ja mitmekülgse tolmuimeja olemasolu veelgi olulisemaks – seade peab suutma sama tõhusalt puhastada nii erinevat tüüpi põrandapindu kui ka vaipu ning eemaldada ka suuremad mustuseosakesed.
Tehnoloogia aitab hoida ühtlaselt kõrget puhtusetaset
„Kuigi Eesti elanikud ei kõnni kodus enamasti välisjalanõudega, on teema siiski väga aktuaalne – mustus jõuab tuppa niikuinii ning palju kannavad seda sisse ka lemmikloomad. Seetõttu valivad sellised robot-tolmuimejad nagu „Bespoke AI Jet 400W“ automaatselt sobivaima puhastusrežiimi ja aitavad nii vähendada tuppa juba toodud mustuse ja mikroorganismide hulka.
Nõnda võivad eri riikide elanike harjumused ja hoiakud puhtuse suhtes küll erineda, kuid uued tehnoloogiad võimaldavad kõigil hoida sama kõrget puhtusenõuet,“ rõhutab E. Tamelytė ning lisab, et see juhtmevaba tolmuimeja on pälvinud esikoha tarbijareitingutes nii Ameerika Ühendriikides kui ka Euroopas.
