Tervishoiu ja sotsiaalhoolekande valdkonnas töötavad inimesed hoolitsevad pidevalt kümnete, mõnikord isegi sadade patsientide eest. Sageli on tegemist füüsilise tööga, millest suure osa moodustab patsientide tõstmine ja teisaldamine ühest kohast teise. Selle tööga kaasnev risk jääb tihti alahinnatuks, kuigi tegelikult võib see põhjustada tõsiseid pikaajalisi tervisemuresid.
Sotsiaalhoolekande ja õenduse valdkonnas töötavad spetsialistid seisavad iga päev silmitsi suure füüsilise koormusega. See koosneb esmapilgul lihtsatest tegevustest – inimese aitamine voodist ratastooli, püsti või istuma tõusmisel ning tagasi voodisse asetamisel.
Ometi ei mõtle paljud sellele, et korduvad ja rasked füüsilised tegevused võivad töötajate tervist oluliselt kahjustada – näiteks põhjustada vigastusi ja saada pikaajaliste tervisehäirete põhjuseks.
Vilniuse Gediminase Tehnikaülikooli (VILNIUS TECH) teadusdoktor Karolis Senvaitis rõhutab, et suure osa tervishoiutöötajatest moodustavad naised ning kogu sektor vananeb. Seetõttu on töötingimustest tulenev riskitegur väga suur.
Soovides juhtida tähelepanu tervishoiutöötajate tööergonoomika probleemidele ja neid põhjalikult analüüsida, koostas ja kaitses dr K. Senvaitis mehhaanikainseneeria erialal doktoritöö „Patsiendi tõstmise liigutuse biomehaaniline modelleerimine ja ergonoomilise riski hindamine“.
Tõstmisliigutus kui keerukas biomehaaniline protsess
„Tõstmisliigutus on väga keeruline protsess, mistõttu otsustasin seda põhjalikumalt uurida. Kuna tõstetakse inimest, mitte lihtsalt eset, tuleb arvesse võtta hulgaliselt lisategureid. Minu uurimistöö põhieesmärk oli kvantitatiivselt hinnata tööga seotud vigastuste ja tervisehäirete riske, kasutades inimese lihas-luukonna liigutuste biomehaanilise analüüsi mudeleid. Samas püüdsin oma tööga luua teadusliku aluse, mis võimaldaks parandada tervishoiutöötajate ettevalmistust ja tööjuhendamist,“ selgitab dr K. Senvaitis.
Teadlane seadis eesmärgiks määrata spetsialistide lihas-luukonna biomehaanilised parameetrid, hinnata kaela, õlgade ja käte segmentide piirväärtusi patsiendi tõstmise ajal ning koostada soovitused praktikutele. Lõppeesmärgiks oli luua prognoosiv mudel lihas-luukonna häirete riski hindamiseks.
Ergonoomilised normid on massiliselt ületatud
Dr K. Senvaitis kaasas oma uuringusse üle 40 tegeliku õendus- ja hooldustöötaja ning viis läbi ligikaudu 400 liigutusmõõtmist erinevates stsenaariumites. Uuring näitas, et koormus, mida tervishoiutöötajad patsiente tõstes kogevad, ületab kõik kehtivad ergonoomilised normid. Seetõttu on tema sõnul äärmiselt oluline kasutada abiseadmeid ja piirata nii palju kui võimalik käsitsi tõstmisi.
Ta märkas ka, et ergonoomilisest vaatenurgast sooritavad liigutusi paremini naised ja inimesed, kelle füüsiline ettevalmistus on keskmisel tasemel.
„Minu arvates on põhjuseks see, et väga hea füüsilise vormiga inimesed on tihti sportlased, kes teevad liigutusi suurte amplituudidega. Madala füüsilise ettevalmistusega inimestel puuduvad aga piisavalt õiged tõstmisoskused,“ selgitab VILNIUS TECH doktor.
Uus riskimudel lihas-luukonna kahjustuste ennetamiseks
Eksperimentaalsete mõõtmiste, arvutuslike ja statistiliste mudelite abil lõi dr K. Senvaitis uue prognoosiva mudeli lihas-luukonna häirete riski hindamiseks. Kui VILNIUS TECH vilistlase soovitused krooniliste lihas-luukonna vigastuste vähendamiseks ja ohutu tõstmise juhiste täiustamiseks praktikasse viidaks, pöörataks korduvat füüsilist tööd tegevatele spetsialistidele rohkem tähelepanu ning pikaajaliste häirete ja vigastuste risk väheneks märgatavalt.
Lisaks annavad suure valimiga, statistiliselt usaldusväärsed mõõtmised ning eri lõigetes esitatud andmed seni vähe uuritud kehasegmentide kohta võimaluse neid tulemusi kasutada edasistes teadusuuringutes ja otsuste tegemisel.
Biomehaanika kui eri valdkondi ühendav teadus
„Soovides muuta biomehaanika kättesaadavamaks, esitlesin uut tarkvarapaketti, mille abil tegin parametreid arvestavat matemaatilist modelleerimist ning pakkusin lõpuks metoodika, millega saab erinevaid biomehaanilisi uuringuid omavahel võrrelda.
Biomehaanika on paljude teaduste sünergia ning valdkond, mis nõuab spetsiifiliste programmide ja tööriistade kasutamist. See muudab teadustöö tegemise keerukamaks. Minu puhul tõid väljakutseid nii matemaatiline modelleerimine kui ka suurte andmehulkadega töötamine, kuid need olid huvitavad ja lahendatavad. Usun, et selles valdkonnas saavad ennast leida ja teostada väga erineva taustaga inimesed – nii mehhatroonika, mehaanika kui ka meditsiini erialadelt,“ kinnitab VILNIUS TECH teadlane dr K. Senvaitis.
