Uued teadusuuringud toovad esile murettekitava tegelikkuse. Miljonid inimesed üle maailma – eriti lapsed – võivad kokku puutuda suurenenud vähiriskiga gaasipliitidest õhku paiskuva saaste tõttu. Selgub, et olukord on märksa tõsisem, kui seni arvati.
Kuigi uurimus viidi läbi Ameerika Ühendriikides, kehtivad teadlaste järeldused ka Euroopa kohta, sealhulgas Eestis, kus laialdaselt kasutatakse nii maagaasi- kui ka propaanil töötavaid pliite.
Duunipliidid ja suurenenud vähirisk
Ajakirjas Journal of Hazardous Materials avaldatud uuringu kohaselt võivad gaasipliidid oluliselt suurendada terviseriske kodudes, eriti seal, kus pliiti kasutatakse palju ja ventilatsioon on puudulik. Uuring näitas, et laste vähirisk on sellise kokkupuute tõttu koguni 1,85 korda suurem kui täiskasvanutel.
Gaasipõletuse käigus eraldub õhku benseen, mis on äärmiselt ohtlik kantserogeen. Teadlaste sõnul on seda ainet tuvastatud nii USA kui ka Euroopa köökides. Seega, isegi kui uuringus viidatakse konkreetsele arvule – 35 protsendile ameeriklastest, kes kasutavad endiselt gaasipliite –, on teema aktuaalsus ülemaailmne.
Euroopas, eriti vanemates kortermajades, kus puudub korralik ventilatsioon, võib risk olla sama suur või isegi suurem.
Iga köök võib olla riskitsoon
Teadlased analüüsisid ka halvimat võimalikku stsenaariumi – seda kujutasid endast 5 protsenti pliitidest, mis eraldasid kõige rohkem benseeni. See võib tunduda väike osa, kuid niisuguseid seadmeid on maailmas sadu tuhandeid, mitte ainult Ameerikas, vaid ka teistes piirkondades. Euroopas võib vanemates korterites selliseid mudeleid leida veel küllaltki palju.
Erinevaid kasutustingimusi – vähest, keskmist ja intensiivset toiduvalmistamist ning head või halba ventilatsiooni – testides selgus, et isegi keskmine kasutus halvasti ventileeritud ruumis suurendab vähiriski märkimisväärselt.
Halvimal juhul, kui ruume ei tuulutata ja puuduvad väljatõmbesüsteemid, võib laste risk ületada tavapäraseid norme koguni 4–16 korda.
Ventilatsioon – mitte vaid mugavus, vaid ka turvalisus
Teadlased rõhutavad, et pelgalt köögikubu olemasolest ei piisa. See peab olema tõhus ning ühendatud väljatõmbega õue, mitte olema üksnes õhku tagasi suunav recirkulatsioonisüsteem. Just sellised lahendused, mis on eriti levinud väikestes Euroopa korterites, ei kaitse benseeni eest.
Eksperdid soovitavad võimaluse korral köögitehnikat järk-järgult uuendada ning alati toiduvalmistamisel käivitada väljatõmbeventilatsioon või vähemalt teha aken korralikult lahti.
Induktsioon – turvalisem ja tõhusam alternatiiv
Üha enam räägitakse sellest, et üleminek induktsioonpliitidele ei ole üksnes tehnoloogiline, vaid ka oluline samm tervise kaitsmise suunas. Erinevalt gaasipliitidest ei eralda induktsioonpliidid kantserogeenseid ühendeid, kuna nende töö ei põhine põlemisel ega tekita põlemisjääke.
Induktsioonpliidid on ka energiatõhusamad – toit valmib kiiremini ja väiksema energiakuluga. Lisaks on induktsioonpinnad turvalisemad peredele, kus on lapsed, sest kuumaks läheb vaid koht, kus asub pott või pann.
Isegi juhul, kui kogu kööki ei ole võimalik kohe uuendada, saab osta eraldi seisva, tavalisse pistikupessa ühendatava induktsioonplaadi – nende hinnad algavad ligikaudu 50 eurost.
Globaalse ulatusega küsimus
Oluline on mõista, et uuringus kirjeldatud terviseriskid ei puuduta ainult üht riiki. Arvestades gaasi kasutamise ulatust ja elamute ventilatsiooni üldist seisu, on see teema väga aktuaalne ka Eesti elanikele.
Mõistlik on rakendada ennetusmeetmeid: tagada piisav ventilatsioon, kasutada võimalikult kaasaegset ja ohutut köögitehnikat ning võimaluse korral eelistada turvalisemaid alternatiive gaasipliidile. Lõppkokkuvõttes on need uuringud meeldetuletus, et peaksime rohkem tähelepanu pöörama sellele, mida me oma kodudes iga päev sisse hingame.
