Sel aastal on Leedu elanikud kaotanud petturitele jahmatavalt suuri summasid ning kasutatavad võtted muutuvad aina nutikamaks ja agressiivsemaks. Hoolimata pidevatest hoiatustest kasvab kuritegevus edasi ning igal nädalal ilmub lagedale mõni täiesti uus skeem. Majandusteadlased ja finantseksperdid rõhutavad, et petturid on praegu aktiivsemad kui kunagi varem ning ohvriks võivad langeda sisuliselt kõik – alates noortest kuni tippjuhtideni.
Ohtlikult pingeline olukord ja varjatud kahjud
„Swedbanki“ majandusteadlane Nerijus Mačiulis selgitas, milline on praegune olukord, milliseid petuskeeme kasutatakse ning kuidas oma raha kaitsta. Ta rõhutas, et kuigi suurem osa kaotatud summadest õnnestub tagasi saada, jääb osa rahast kadunuks igaveseks. Veelgi murettekitavam on see, et paljud ohvrid jätavad oma kogemuse häbist või lootusetusest rääkimata. Seetõttu võib tegelik kahju olla ametlikust statistikast märksa suurem.
Petturid muutuvad järjest professionaalsemaks
Tänapäeva petturid ei piirdu enam lihtsate kirjade või üksikute telefonikõnedega. Nad loovad professionaalselt kujundatud võltsitud pangalehti, maksuhalduri teateid ja investeerimisplatvorme, mis petavad ära isegi kogenud internetikasutajad.
Iga nädalaga muutuvad nende tehnilised lahendused keerukamaks, mistõttu on ainus tõhus kaitse maksimaalne valvsus ja arusaam, kuidas tänapäevased kelmid tegutsevad.
Rekordsummad, millest elanikud ilma jäävad
Majandusteadlase sõnul on pettusjuhtumite arv tänavu kasvanud välgukiirusel. Ainuüksi aasta esimesel poolel üritati inimestelt välja meelitada sama palju raha kui kogu eelmisel aastal kokku – umbes 30 miljonit eurot. Prognooside järgi võib selle aasta kogusumma ületada juba 50 miljonit eurot.
Hea uudis on, et umbes kaks kolmandikku pettuskatsetest suudavad pangad ära hoida. Selleks on neil eraldi meeskonnad, kes analüüsivad riskantseid makseid, kontrollivad kahtlasi ülekandeid ja hoiatavad kliente alati, kui see on võimalik. Osa rahast jõuab aga petturiteni siiski – ning tihti on tegu inimeste kogu elu jooksul kogutud säästudega.
Probleemi süvendab tõsiasi, et mitte kõik ohvrid ei anna juhtunust teada. Mõned häbenevad, teised usuvad, et raha ei saa nagunii tagasi, ega pöördugi politseisse. Nii tekivad petturitele ideaalsed tegutsemistingimused ning ühiskond ei saa piisavalt infot uute skeemide kohta.
Levinumad pettusviisid: kuulutused, libakurjeerid ja „investeerimisvõimalused“
Nerijus Mačiulise sõnul on kõige sagedasemad väikese summaga pettused kuulutusteportaalides. Petturid esinevad ostjate või müüjatena, alustavad läbirääkimisi, uurivad, millist panka inimene kasutab, ja saadavad võltsitud makselinke. Paljud vajutavad neid lootuses kiiresti tehing sõlmida – ja kaotavadki oma raha.
Väga levinud on ka õngitsuskirjad (phishing) ja -sõnumid. Petturid esitavad end kurjereid, maksuametit või sideettevõtet. Inimesele saadetakse teade, kus lubatakse näiteks tagastada maksutagastus, vältida konto sulgemist või muuta paki kohaletoimetamise andmeid. Tekitatakse tugev ajasurve ning inimene klikibki lingil, andes oma andmed ära seda ise taipamata.
Eriti ohtlikud on võltsitud investeerimisplatvormid. Need näevad usutavad välja: ekraanil jooksevad graafikud, näidatakse näilisi tootlusi ja „ekspertide soovitusi“. Kasutaja kannab sisse esimese summa, näeb, kuidas „tulu kasvab“, ja investeerib veel. Aga niipea kui ta proovib raha välja võtta, kaob see jäljetult ning „konsultantidega“ ei õnnestu enam ühendust saada.
Kas petturid kasutavad tehisintellekti?
Majandusteadlase sõnul on vastus ühemõtteline: jah. Tehisintellekti kasutatakse nii fotode ja häälte võltsimiseks kui ka suhtluse automatiseerimiseks ohvritega. Petturid suudavad imiteerida häält, luua realistse välimusega videoid ja genereerida isikupäraseid kirju, mis näivad täiesti loomulikud.
Tehisintellekt võimaldab koostada täpsemaid ja veenvamaid sõnumeid, mis arvestavad inimese käitumist ja harjumusi. Seetõttu on ainus kindel kaitseviis järjekindel kriitiline mõtlemine – isegi siis, kui sõnum tundub igati usaldusväärne.
Peamine hoiatus: tundmatu kõne tähendab enamasti pettust
Nerijus Mačiulise sõnul tasub meeles pidada, et kui teile helistab tundmatu inimene ja pakub „unikaalset võimalust“, on pea alati tegu petturiga. Ta rõhutab, et pangatöötajad ei veena kliente telefoni teel investeerima, ei küsi sisselogimisandmeid ega nõua isikuandmete kiiret kinnitamist.
Väga levinud on ka kõned vene keeles. See on sagedane märk sellest, et üritatakse raha välja petta, kuigi sihikule võetakse ka teisi keeli rääkivaid inimesi. Petturid helistavad kõigile: vanematele inimestele, noortele, ettevõtete juhtidele.
Olulisem reegel on lihtne: kui kõne või sõnum tekitab kasvõi väikese kahtluse, on parem see tähelepanuta jätta. Vajaduse korral tuleks ühendust võtta politsei või oma pangaga, kasutades üksnes ametlikke kontaktandmeid.
Kuidas end pettuste eest kaitsta?
Majandusteadlane soovitab järgida mõnda lihtsat, kuid väga tõhusat põhimõtet:
- Ärge kunagi klikkige linkidel, mis on saadetud tundmatutest allikatest SMS-i, suhtluskanalite või e-kirja teel.
- Ärge edastage oma pangasiseseid andmeid, koodikalkulaatori koode ega paroole mitte kellelegi, ka mitte väidetavale pangatöötajale.
- Kontrollige alati saatjat: veenduge, et kiri või kõne tuleb tõesti ametlikust kanalist, mitte sarnase nime või aadressiga võltskontolt.
Petturid kasutavad ära hetki, mil inimene on väsinud, üllatunud või stressis. Just siis mõjub „kiire tegutsemise“ surve kõige ohtlikumalt. Seetõttu tuleks igasugusesse ajasurvet tekitavasse kõnesse või sõnumisse suhtuda kui selgesse ohumärki.
