Raha säästmine ja isikliku eelarve juhtimine on endiselt üks olulisemaid leedu inimeste finantseesmärke. Ometi näitab statistika, et oma finantsseisu hindab heaks vaid umbes veerand Leedu leibkondadest.
Unustatud tellimused, hetkeajel tehtud ostud või valesti suunatud investeeringud võivad aja jooksul muutuda rahaliseks koormaks. Sellest koormast aitaksid aga sageli hoiduda tehisintellekti tööriistad, mis on enamasti kättesaadavad pea igale inimesele. Kuidas neid isikliku eelarve haldamisel targalt kasutada ja milliseid vigu vältida, selgitab KTU ekspert.
Tehisintellekt isiklike rahas asjade assistendina
Eelarve planeerimine, kulude analüüs, säästmine, arvete ja laenude haldamine, laenude refinantseerimine – kõigi nende isiklike rahaasjade ülesannete tarbeks pakuvad nii Leedu pangad kui ka rahvusvahelised pangandusplatvormid (nt „Revolut“, YNAB, „Mint“) juba täna tehisintellektil (TI) põhinevaid lahendusi.
Kauno Tehnoloogiaülikooli (KTU) finantseksperdi prof. dr Audrius Kabašinskase sõnul suudab TI nüüd juba paari kuu või aasta kulude ajalugu hetkega analüüsida, märgata varjatud mustreid – näiteks hooajaliselt suurenevaid kulutusi või mittevajalikke tellimusi – ning pakkuda välja kulude optimeerimise võimalusi, mida isegi pangad ei pruugi alati osata soovitada.
„Nii ei pea inimene ise eelarvetabeleid täitma ega eraldi pangakonto väljavõtteid jälgima – TI koostab automaatselt tervikliku ja süstematiseeritud ülevaate. Loomulikult on võimalik ka ilma selleta hakkama saada, kuid neile, kes jälgivad hoolega, mis nende rahakotis toimub, võib see aidata teha paremaid finantsotsuseid,“ selgitab ta.
Tänapäevased TI-põhised finantstööriistad toimivad justkui digitaalsed finantsassistendid – need pakuvad personaalset nõu, arvestades konkreetse kasutaja harjumusi, sissetulekuid, kulusid ja isiklikke eesmärke. Dr Kabašinskase hinnangul on see üks nende suurimaid eeliseid.
„Lisaks tegutseb TI järjepidevalt – ta võib reaalajas hoiatada, kui eelarve ületamine ähvardab, suunata automaatselt osa rahast säästudeks või soovitada soodsamaid laenutingimusi. Selline pidev jälgimine ja aktiivne nõustamine aitab inimestel teha põhjendatumaid otsuseid, vähendada vigade riski ja järjekindlamalt liikuda pikaajaliste eesmärkide poole,“ lisab ta.
Investeerimine alustajale: mida teha ja mida vältida
Viimastel aastatel on finantsturul selgelt märgata laiale avalikkusele mõeldud investeerimistööriistade kiiret arengut. Üha rohkem Leedu panku ja rahvusvahelisi finantstehnoloogia ettevõtteid pakub investeerimisroboteid, mis aitavad lihtsustada esimeste sammude tegemist investeerimises.
Prof. Kabašinskase sõnul sobivad sellised tööriistad eriti hästi algajatele: need vähendavad emotsioonidest tingitud vigade ohtu, on sageli madalamate haldustasudega kui traditsioonilised finantsnõustajad, lubavad alustada investeerimist juba mõne või mõnekümne euroga ning jaotavad investeeringud vastavalt investori riskiprofiilile ja eesmärkidele erinevate varaklasside vahel – enamasti hajutatud fondidesse.
„Leedus tegutseb praegu mitu litsentseeritud investeerimisrobotit-nõustajat. Näiteks üks Leedu pank lubab alustada investeerimist alates 10 eurost globaalsetesse, hajutatud börsil kaubeldavatesse fondidesse (ETF-id), valides sobiva strateegia vastavalt investori riskitaluvusele. Ka „Revolut“ pakub automatiseeritud portfelle, sealhulgas jätkusuutlikkusele keskenduvaid ESG-fonde, sümboolse aastatasu eest. Sellised vahendid võimaldavad alustada investeerimist kiiresti, mugavalt ja turvaliselt ning on seega hea valik neile, kes astuvad esimesi samme investeerimise maailmas, teades, et platvorme jälgivad ametlikud finantsjärelevalve asutused,“ selgitab KTU professor.
Oluline kriteerium on valitud platvormi usaldusväärsus. Kabašinskase sõnul on hädavajalik veenduda, et kasutatav tööriist on ametlikult tunnustatud Leedu Panga või teiste Euroopa Liidu regulaatorite poolt. Nii saab kõige kindlamini tagada, et platvormi tegevus on seaduslik ja investeeringud on kaitstud juhuks, kui neid haldav ettevõte ootamatult pankrotistub. Teavet selle kohta, millistel platvormidel on vajalik litsents, leiab Leedu Panga ametlikult veebilehelt.
„Tasub kindlasti uurida ka tasusid – isegi väikesed tehingukulud võivad pikas plaanis tootlust oluliselt vähendada. Seega on oluline täpselt aru saada, kui palju ja mille eest maksate,“ rõhutab ta.
Kui pakkumine kõlab liiga hästi, on see tõenäoliselt pettus
Ükskõik milliseid finantstööriistu kasutades tuleb mõista, et need ei garanteeri kunagi kasumit. Need esitavad vaid andmetel põhinevaid hinnanguid selle kohta, millised otsused võiksid statistiliselt olla sobivaimad. Enamik investeerimisroboteid on suunatud pikaajalisele hajutatud investeerimisele, mitte lühiajalisele turu ajastamisele.
Seega, nagu rõhutab dr Kabašinskas, lasub vastutus ka investoril endal – ta peab hindama, kas TI soovitused on kooskõlas tegeliku turuolukorraga. Hea harjumus on alati küsida: miks tööriist just sellise soovituse andis?
„Näiteks finantskriisi alguses ei pruugi TI olukorda õigesti tõlgendada ja võib hakata aktiivselt odavnenud aktsiaid juurde ostma. Seetõttu peab alati olema võimalus automaatne investeerimine ühe nupuvajutusega peatada. Kuigi kriisid on ajutised ja korduvad ning TI õpib nendega ajapikku paremini toime tulema, kardan, et praegu ta veel sellises ulatuses hakkama ei saa,“ märgib ekspert.
Andmekaitse ja privaatsus: varjatud riskid
Teine oluline valdkond on andmete turvalisus ja privaatsus. Kabašinskase sõnul ei taga kõik TI-l põhinevad rakendused tundlike finantsandmete piisavat kaitset ning tihti on ähmaselt kirjeldatud, kuidas ja mis eesmärgil andmeid töödeldakse. Mõnel juhul võidakse teavet edastada kolmandatele osapooltele väljaspool Euroopa Liitu – näiteks reklaamifirmadele või laenupakkujatele.
Ettevaatlik tuleks olla ka siis, kui jagate oma finantsinfot vestlusrobotitega nagu „ChatGPT“. Hooletus võib siin tähendada isikuandmete lekkimise ohtu.
„Kui laadite näiteks oma pangakonto väljavõtteid ChatGPT-sse, võite tahtmatult jagada neid ka teiste kasutajatega – näiteks siis, kui teie info satub mõnesse teise päringusse näitena,“ hoiatab Kabašinskas.
Lisaks võivad mõned finants- või investeerimisrakendused olla pahupidi kallutatud – soovitades tooteid ja teenuseid, millest nad ise kasu saavad. Kõige suurem oht on aga kasutajate liigne usaldus TI otsuste vastu. Väga sage viga on valida platvorme, mis lubavad kiiret ja lihtsat kasumit ning kasutavad ähmast tehisintellekti terminoloogiat.
Kabašinskase sõnul kehtib siin lihtne reegel: kui miski kõlab liiga hästi, et olla tõsi, siis tõenäoliselt see nii ongi.
„Sellistel juhtudel ei kaasne risk ainult rahalise kahjuga, vaid ka andmete turvalisusega. Kõige mõistlikum on kasutada TI-d abivahendina – lasta tal aidata andmeid analüüsida, investeeringuid hajutada või eelarvet planeerida, kuid lõpliku otsuse peaks alati tegema inimene ise,“ rõhutab ta.
Järeldus: TI saab aidata, kuid ei tohiks juhtida
KTU professori hinnangul on TI täna finantsvaldkonnas väga kasulik abiline, kuid mitte kõikvõimas vahend strateegiliste või väga pikaajaliste otsuste tegemisel. Näiteks eluaseme ost, suurte laenude võtmine, investeerimine riskantsetesse väärtpaberitesse, krüptovaluutadesse või tundmatutesse ettevõtmistesse ei tohiks tugineda üksnes TI soovitustele – mõnel juhul võib see olla isegi ohtlik.
„TI annab soovitusi ajalooliste andmete põhjal, kuid ei suuda arvesse võtta kõiki inimese isiklikke olusid – perelaiendusplaane, terviseseisundit, ebastabiilseid sissetulekuid või sellist infot, millele tal ligipääsu pole. Samuti ei pruugi TI-mudelite aluseks olevad algoritmid sobida täpselt teie olukorraga, mistõttu võivad avastatud mustrid osutuda ekslikeks. Seetõttu on kriitiline mõtlemine alati vajalik,“ selgitab Kabašinskas.
Professor on ise katsetanud üht turul pakutavat investeerimisrobotit ja hindab selle soovitusi üldjoontes positiivselt. Kuigi osa infost võib ettevõtete värskete uudistega võrreldes veidi hilineda, on soovitused tema sõnul siiski üsna täpsed. Samuti näeb ta väärtust arvete ja kulude jälgimise tööriistades nagu „Viena sąskaita“, mis võimaldavad mugavalt tasuda kommunaal- ja muid arveid.
Kokkuvõttes võib TI juba täna oluliselt lihtsustada isiklike rahaasjade korraldamist, kuid täielikku kontrolli ei tohiks talle üle anda – otsustada peab inimene ise.
