Tätoveeringud on juba ammu ületanud moetrendi piirid ning saanud igapäevaseks eneseväljenduse viisiks. Paljud inimesed valivad need kui oma loo või stiili märgi. Üha sagedamini küsitakse aga, kas nahka läbiv tint võib tuua kaasa ka tervist mõjutavaid tagajärgi.
Tätoveeringud ja võimalik seos melanoomaga
Hiljutine teadusuuring viitab võimalikule seosele tätoveeringute ja melanoomi tekkeriski vahel. Melanoom on üks ohtlikumaid nahavähi vorme, mida seostatakse sageli ultraviolettkiirgusega. Teadlased märkasid, et tätoveeringutega inimestel esines seda haigust sagedamini.
Oluline on rõhutada, et jutt käib riski suurenemisest, mitte vältimatust haigusest. Üksik uuring ei saa lõplikult öelda, mis on põhjus ja mis pelk kokkusattumus. Siiski juhivad tulemused tähelepanu vajadusele oma nahka hoolikamalt jälgida ning hinnata tätoveeringute pikaajalist mõju.
Uuringu meetod ja osalejad
Teadlased kasutasid nn juht-kontrolluuringu meetodit. Nad alustasid inimestest, kellel oli juba diagnoositud nahavähk, ning uurisid, kas neil esines tätoveeringuid. Selline lähenemine võimaldab kiiremini tuvastada võimalikke seoseid.
Uuringusse kaasati 20–60-aastased rootslased, kellel oli diagnoositud melanoom või lamerakuline nahavähk. Iga haige jaoks leiti mitu sama vanuse ja sooga inimest, kellel nahavähki ei olnud. Kõik osalejad täitsid küsimustiku oma tätoveeringute ja nende ajaloo kohta.
Peamised tulemused
Andmete analüüs näitas, et tätoveeringutega inimestel oli melanoomi risk ligikaudu 29% kõrgem. Tugevaim riski suurenemine ilmnes nende hulgas, kelle tätoveeringud olid olnud nahal üle kümne aasta.
Samas oli just see rühm väiksem, mistõttu tuleb järeldusi tõlgendada ettevaatlikult. Lamerakulise vähi puhul olulist erinevust ei leitud. See viitab, et mitte kõik päikesega seotud nahavähi vormid ei käitu ühtemoodi. Samuti ei ilmnenud, et suuremad tätoveeringud suurendaksid riski enam kui väiksed.
Võimalikud selgitused ja ettevaatusabinõud
Ühe võimaliku selgitusena nähakse tindi liikumist organismis. Immuunsüsteem transpordib osa tindiosakesi lümfisõlmedesse, kus need võivad püsida väga pikalt. Teoreetiliselt võib see soodustada kroonilist põletikku, mida seostatakse mõnikord vähitekke riskiga.
Teine võimalus on mõõtmisvead, sest inimesed kipuvad tätoveeringu pindala üle hindama. Teadlased püüdsid seda tasakaalustada, võttes arvesse ka elustiilitegureid, nagu päikesekiirgus, solaariumikasutus ja suitsetamine. See suurendab järelduste usaldusväärsust, kuid ei tõesta veel otsest põhjuslikku seost.
Mida meelde jätta?
Kui sul on tätoveeringuid, ei ole põhjust paanikaks, kuid mõistlik ettevaatus on vajalik. Nahka tuleb kaitsta ultraviolettkiirguse eest täpselt samamoodi nagu neil, kellel tätoveeringuid ei ole. Oluline on kasutada päikesekaitsekreemi, vältida liiga pikka päikese käes viibimist ning jälgida regulaarselt sünnimärke ja nahamuutusi.
Uuring rõhutab vajadust koguda rohkem andmeid ja jälgida tätoveeritud inimeste tervist pikema aja jooksul. Praegu on see eelkõige hoiatussignaal, et kehakunstil võib olla lisaks esteetilisele ka bioloogiline külg. Mida rohkem uuringuid tehakse, seda täpsemalt saab hinnata tätoveeringutega seotud tegelikku riski.
