Teadlased räägivad üha sagedamini sellest, et dementsuse esimesed tunnused võivad ilmneda palju varem, kui hakkavad silma ilmsed mäluhäired. Uuemad uuringud viitavad, et vihjeid tulevase haiguse kohta võib leida juba aju enda struktuuris.
Esmalt tühisena näivad muutused võivad tegelikult peita endas väärtuslikku infot vaimsete võimete nõrgenemise kohta. California ülikooli Irvine’i linnakus ning Hispaania La Lagunase ülikoolis töötavad teadlased on näidanud, et vananedes muutub mitte ainult aju suurus, vaid ka selle kuju.
Need muutused võivad olla tihedalt seotud inimese mõtlemis-, mäletamis- ja probleemilahendusvõimega. See avab võimaluse tuvastada dementsuse märke varasemates staadiumides ning alustada õigel ajal ennetavate meetmete rakendamist. Teadlaste sõnul võivad just aju kuju muutused kujuneda uueks viisiks dementsuse varajaseks diagnoosimiseks.
Analüüsides üle kahe ja poole tuhande magnetresonantstomograafia uuringu, märkasid teadlased selgeid erinevusi terve närvisüsteemiga inimeste ja nende vahel, kelle kognitiivsed võimed olid juba nõrgenenud. Need leiud annavad põhjust loota, et aju geomeetriast võib saada uus ja tõhus meditsiiniline tööriist.
Kuidas aju vananedes muutub?
Uuring näitas, et mitte kõik ajupiirkonnad ei vanane ühtemoodi. Mõned alad, eriti need, mis asuvad kuklapoolses ajupiirkonnas, tõmbuvad enam kokku ning see on sageli seotud tagasihoidlikumate tulemustega loogilise mõtlemise testides. See protsess võib kulgeda märksa vaiksemalt kui aju koe ilmne vähenemine, kuid selle mõju on siiski väga oluline.
Teadlased rõhutavad, et küsimus ei ole ainult ajumahus. Tähtis on see, kuidas aju pind kolmemõõtmelises ruumis muutub, sest isegi väga väikesed kujumuutused võivad mõjutada eri ajupiirkondade omavahelist koostööd. Sellised andmed näitavad, et inimese aju on keerukas ja pidevalt muutuv organ, mille struktuur peegeldab otseselt üldist vaimset seisundit.
Entorinaalne ajukoor – Alzheimeri haiguse alguspunkt
Teadlaste eriline tähelepanu on suunatud entorinaalsele ajukoorele – ajupiirkonnale, mis mängib keskset rolli mälu kujunemises ja on sageli esimene piirkond, mida Alzheimeri tõbi kahjustab. Arvatakse, et vananemisega kaasnevad aju kuju muutused võivad avaldada survet just sellele tundlikule alale ning luua soodsa pinnase haiguse arenemiseks.
Selline teooria aitab selgitada, miks Alzheimeri tõve esimesed tunnused tekivad sageli just entorinaalses ajukoores. Neurobioloog Michael Yassa selgitab, et vananedes võib aju järk-järgult kokku tõmbuda viisil, mis paneb entorinaalse ajukoore püsivasse mehaanilisse pingesse.
See võib olla üks võtmetegureid, mis viib närvirakkude hukkumiseni. Mõistes täpsemalt, kuidas see protsess kulgeb, saaksid teadlased välja töötada uusi võimalusi Alzheimeri haiguse kulgu pidurdada või isegi osaliselt peatada.
Uus vaatenurk aju tervisele
Uuring muudab senist arusaama aju vananemisest – oluline ei ole üksnes maht, vaid ka kuju. Aju pinna geomeetria võib välja tuua väga peeneid muutusi, mis toimuvad ammu enne seda, kui ilmnevad esimesed sümptomid. See annab lootust, et tulevikus on võimalik raskeid ajuhaigusi märgata oluliselt varem.
Michael Yassa sõnul hakkame alles nüüd mõistma, kui suur on aju struktuuri roll haiguste kujunemisel. Vastused võivad tema hinnangul olla sõna otseses mõttes „meie silme ees“ – peidus aju enda vormis. See on uus lähenemine inimese vaimsele tervisele, mis võib aidata säilitada selget mõtlemist ning parandada elukvaliteeti ka kõrges eas.
