Maapähklid on üks maailma levinuimaid allergeene. Neid peavad vältima inimesed, kellel on selle toidu suhtes tuvastatud ülitundlikkus, ning allergia korral tuleb sageli läbi teha keerukas desensibiliseerimise protsess. Uuemad teadusuuringud näitavad aga, et allergiat on võimalik ennetada, kui maapähklitooteid lisatakse väikeste laste menüüsse juba väga varakult.
Varajane kokkupuude vähendab allergiariski
Uus, terve kümnendi andmetel põhinev uuring näitab selgelt, et varajane kokkupuude allergeeniga aitab vähendada allergia tekkeriski. Teadlased analüüsisid sadu tuhandeid juhtumeid ja märkasid, et lastel, kes said maapähkleid sisaldavaid tooteid alates umbes neljandast elukuust, oli maapähkliallergia tõenäosus oluliselt väiksem.
Need tulemused täiendavad ja kinnitavad 2015. aastal avaldatud uuringu „Learning Early About Peanut Allergy“ (LEAP) järeldusi ning tõestavad, et varajane kokkupuude allergeeniga on tõepoolest tõhus meetod allergia ennetamiseks.
Uuringu andmed avaldati mainekas ajakirjas „Pediatrics“. Töö viis läbi teadlaste meeskond Philadelphia lastehaiglast dr David Hilli juhtimisel. Nad võrdlesid laste allergiadiagnoose enne ja pärast seda, kui hakati ametlikult soovitama maapähklitooteid imikute toidulauale lisada juba varases eas.
Mida näitavad värskeimad tulemused?
Teadlaste andmetel on viimase kümne aasta jooksul vähenenud maapähkliallergia levimus kuni kolmeaastaste laste seas ligi 40 protsenti.
Esimesed 2015. aastal avaldatud tulemused näitasid 27-protsendilist vähenemist. Mõne aja pärast, kui soovitusi hakati järjepidevamalt järgima, muutus mõju veelgi selgemaks. Hinnanguliselt on tänu nendele muudatustele maapähkliallergiast pääsenud ligikaudu 60 000 last.
Samas rõhutavad uurijad, et probleem pole kaugeltki täielikult kadunud. Ameerika Ühendriikides esineb toiduallergiat endiselt umbes 8 protsendil lastest ning neist 2,2 protsenti on konkreetselt maapähklite suhtes allergilised. See tähendab, et tulemused on küll julgustavad, kuid vajatakse järjekindlamat tegutsemist ning laiemat nii vanemate kui ka arstide kaasatust.
Tähtis on rõhutada, et varajane kokkupuude allergeeniga ei tohi toimuda juhuslikult või kontrollimatult. See protsess peab toimuma pediatri või allergoloogi järelevalve all, kes hindab lapse tervislikku seisundit ja määrab, millal, millises vormis ja kui suures koguses on maapähklitooteid mõistlik lapse toidulauale lisada.
Teadlased kutsuvad arste ja vanemaid tegutsema
Varasemad kliinilised uuringud on näidanud, et sellise lähenemisega saab allergiariski vähendada isegi kuni 80 protsenti ning kaitsev mõju püsib paljudel lastel vähemalt teismeeani. Kuigi uusimad andmed on veidi tagasihoidlikumad, on põhisõnum jäänud samaks: varajane kokkupuude allergeeniga on üks tõhusamaid ennetusvõtteid.
Teadlased osutavad siiski, et neid soovitusi rakendab praegu vaid umbes kaks kolmandikku allergoloogidest ja alla kolmandiku lastearstidest. See tähendab, et väga paljud pered jätavad kasutamata võimaluse maapähkliallergiat juba ennetavalt vähendada.
Uurijate hinnangul on tegemist ühe esimese tööga, mis nii selgelt näitab, et teadlikult ja juhendatult varakult sisse viidud allergeen võib avaldada pikaajalist positiivset mõju kogu rahvastiku tervisele.
Loodetakse, et uued tulemused innustavad arste senisest aktiivsemalt lapsi ja nende vanemaid nõustama ning vanemad julgevad arsti juhiste järgi seda meetodit vastutustundlikult rakendada. Nii on võimalik ära hoida mitte ainult ebameeldivaid allergilisi reaktsioone, vaid ka vältida keerulisi ja aeganõudvaid raviprotsesse tulevikus.
