Igal ühel on olnud perioode, mil kõik justkui laguneb käest ning ei õnnestu isegi kõige lihtsamad asjad. Mõnikord juhtub see ilma nähtava põhjuseta, otsekui keegi nähtamatu blokeeriks edu.
Esivanemate teadmine, millest tänapäeval sageli mööda vaadatakse
Kuigi tänapäeva inimene otsib harva lahendusi rahvapärimustest, tasub siiski meenutada, mida teadsid meie esivanemad. Neil oli lihtne rituaal, mida sai soovi korral teha igaüks – ilma keerukate toiminguteta ja ilma eriliste vahenditeta.
See lihtne tegevus on tuntud juba iidsetest aegadest, mil usuti, et ebaõnn ei ole pelgalt juhus. Oldi veendunud, et selle võib enda peale tõmmata hooletute tegudega – näiteks teatud puude istutamisega valesse kohta, kahjulike taimeosade korjamisega või isegi halva mõttega.
Samas usuti, et end on võimalik ka kaitsta. Ning üks olulisemaid looduse sümboleid selles kaitses oli tamm.
Miks just tamm? Vanausk hoidis endas saladust

Tammel on olnud läbi aegade eriline tähendus. See ei olnud lihtsalt puu – tamme samastati jõu, kaitse ja jumaliku väega. Vana paganlik maailmapilt seostas tamme Perkūnasega – äikese ja välgu jumalaga. Seepärast peeti tammi pühaks, seda ei puudutatud niisama ning selle varjus toimusid sageli rituaalid – alates pulmadest kuni ohvritalitusteni.
See ei olnud ainult ühe maa uskumus. Ka Skandinaavias, mille mütoloogia on hoopis teistsugune, peeti tamme pühaks – see seostati Thoriga, tuntud kui väe ja välgu jumal. Nii oli tamme tähendus ka eri kultuurides ja kohtades ühesugune: kaitse, jõud, püsivus.
Rahvameditsiinis kasutati kõike – koort, tõrusid, lehti. Kuid kui jutt läks ebaõnne peletamisele, oli kõige tähtsam just tammeleht. Selle tähendus ületas füüsilise maailma piiri – see sümboliseeris vaimset kaitset.
Üks lihtne toiming: kuidas kasutada tammelehte

Et kasutada seda, mida teadsid vanad, pole tarvis erilisi võimeid. Piisab ühest tammelehest. Ainult sellest. Ent lehte ei tohtinud lihtsalt juhuslikult sahtlisse visata, vaid see tuli panna kindlasse kohta.
Esimene viis oli hoida tammelehte kodus, nende kohtade lähedal, kust usuti koju tulevat halba energiat. Enamasti olid selleks uksed, aknad, vahel ka kaminasuu.
Praktiliselt võib see tähendada näiteks tammelehe raamimist foto kõrvale ning selle riputamist ulualuse või esiku lähedale. Mõni pani lehe uksemati alla, teine aknaäärsesse kappi. Eesmärk oli üks – mitte lasta ebaõnnel üle kodu läve.
Teine võimalus oli kanda tammelehte endaga kaasas. Selleks sobib hästi rahakott või telefoniümbris. Oluline oli hoida leht keha lähedal, et see muutuks justkui isiklikuks kilbiks. Uskumuse järgi aitas see vältida halba päeva, ootamatuid tagasilööke ja ebameeldivaid olukordi suhetes teistega.
Kas sellised asjad toimivad? Võib-olla mitte nii, nagu ette kujutatakse

Ratsionaalsele mõistusele võivad sellised toimingud tunduda primitiivsed. Kuidas saaks üks leht peatada ebaõnne? Mõistmiseks tuleb aga arvestada, et vanausk ei toiminud ainult maagilise kaitse, vaid ka psühholoogilise toena. See aitas inimesel tunda end kindlama, tugevama ja valmisolevamana raskusteks. Ja isegi kui tegemist on vaid sümboliga – see mõjub, kui sellesse usutakse.
Ei maksa arvata, et esivanemate tarkus oli täiesti alusetu. Osa neist tõekspidamistest anti edasi põlvest põlve mitte müstika, vaid järjekindla looduse jälgimise tõttu. Mõned tähelepanekud on tänapäeval isegi teaduslikult põhjendatavad – näiteks leidub tammelehtedes tõepoolest aineid, mis toimivad antibakteriaalselt või rahustavalt. Nende lõhn võib mõjutada meeleolu ja enesetunnet.
Väike žest, mis midagi ei maksa, kuid võib palju muuta

Isegi kui ei usuta mingisse maagilisse mõjusse, on see toiming siiski tähelepanuväärne. See on tasuta, ei võta peaaegu üldse aega ega too endaga mingit ohtu. Aga kui inimene usub, et võib seeläbi ligi tõmmata paremat energiat – miks siis mitte proovida?
Vaja on vaid veidi rahu, tähelepanelikku suhtumist ja ühte lehte kõige vägevamalt puult. Just tamme peeti paljudes paikades tugevuse ja vastupidavuse sümboliks.
Selle rituaali suurim väärtus on selle lihtsus. See ei hõlma küünlaid, loitse ega salapäraseid tseremooniaid. Ainult üks samm. Üks sümbol. Ja kui usutakse, et see aitab, siis juba ainuüksi see usk toimib. Nii toiminudki esivanemate maailmatunnetus.
Nii et kui viimasel ajal on tunda väsimust pidevatest ebaõnnestumistest ja tunne, et kõik pudeneb käest, tasub korraks ringi vaadata, leida mõni tamm, murda sealt üksainus leht ja proovida seda lihtsat, kuid tuhandeid aastaid vana toimingut. Kes teab – võib-olla on just see hetk, mil õnn otsustab uuesti uksele koputada.


