Pühapäeva hommikul avaldas Ukraina kindralstaap raporti, mis põhjustas kahtlemata pinget Moskva sõjalisel juhtkonnal. Öö jooksul viidi läbi koordineeritud löögid mitmete Venemaa territooriumil asuvate strateegiliste objektide pihta, sealhulgas maagaasi- ja naftatöötlemistehaste vastu.
Sellise ulatusega rünnakud, mis on suunatud mitte rindele, vaid taristule, näitavad Ukraina taktika selget muutust. Ukraina relvajõud ei püüa enam üksnes rindel vastu pidada, vaid soovivad järjest enam häirida Venemaa majanduslikku ja logistilist tagalat. Seekord on fookus ennekõike energiasektoril – valdkonnal, kus Kreml on seni end tundnud peaaegu puutumatuna.
Need ei ole esimesed sellised löögid, kuid nende intensiivsus kasvab. Praegu ei sütti enam üksnes laod okupeeritud linnades, vaid ka ühed olulisemad maagaasi- ja naftatöötlemiskeskused kogu Venemaal.
Kõik see toimub olukorras, kus surve Kremlile pidevalt suureneb ning juhtkond on sunnitud mõtlema mitte ainult armee varustamisele, vaid ka sisemisele energiajulgeolekule. Iga õnnestunud löök ei lõhu üksnes varustusahelaid, vaid saadab ka selge sõnumi: Ukraina võitleb mitte ainult territooriumi, vaid ka strateegilise initsiatiivi eest.
Sihtmärgiks üks maailma suurimaid gaasitöötlemistehaseid

Ukraina relvajõud kinnitasid, et üks rünnakutest oli suunatud Orenburgi oblastisse. Seal tegutsev maagaasi töötlemistehas on üks maailma suurimaid – aastas töödeldakse seal üle 45 miljardi kuupmeetri gaasi.
Pärast lööki teatas Kasahstani energeetikaministeerium, et gaasitarned sellesse tehasesse on peatatud. See on oluline häire mitte ainult Venemaa, vaid ka naaberriigi energiajagamise ahelates.
Orenburgi oblasti kuberner kinnitas pühapäeva hommikul avalikult, et objekt sai kahjustada ning sündmuskohal puhkes tulekahju. Kuigi „Gazprom” andis hiljem teada, et tuli saadi kontrolli alla, ei muuda see fakti, et tegu on esimese korraga, mil see strateegiline objekt on otseselt seotud sõjategevusega. Seni oli see olnud piirkond, kuhu rinde varjud ei ulatunud.
Ukraina sõjaväe juhtkonna sõnul ei valitud seda sihtmärki juhuslikult. Nende hinnangul aitab tehas otseselt kaasa agressorriigi armeele vajaliku tehnika ja energiaga varustamisele. Nii püütakse mitte ainult vähendada vaenlase energiavarusid, vaid lüüa mõra ka tema majanduslikku selgroogu.
Korduvad löögid naftatöötlemistehasele: tootmine seiskub taas
Vähem tähtis ei olnud rünnak Samara oblastis asuva Novokujbõševi naftatöötlemistehase vastu. Tegemist ei ole uue sihtmärgiga – Ukraina droonid on selleni jõudnud vähemalt neli korda alates 2024. aastast. Viimane teadaolev löök septembris sundis tehast tootmise täielikult peatama.
Tehas töötleb aastas ligikaudu 4,9 miljonit tonni toornaftat. See on märkimisväärne nii majanduslikus kui ka logistilises mõttes. Iga rünnak tähendab sadu tonne töötlemata jäänud ressursse, mis ei jõua ei siseturule ega sõjaliste vajaduste katmiseks. Ukraina kindralstaabi teatel jääb see tehas ka edaspidi nende prioriteetsete sihtmärkide hulka.
Analüütikud rõhutavad, et rünnakud ei ole juhuslikud. Tegemist on ühe lüliga kütusevarustusahelas, mis toetab Venemaa sõjategevust. See tähendab, et iga edukas löök vähendab võimalusi täiendada kütusevarusid rindel. Selline strateegiline surve võib sundida Venemaad muutma oma plaane nii lahingutegevuses kui ka siselogistika korraldamisel.
Ka okupeeritud Berdjansk süttis leekides

Lisaks suunasid Ukraina väed lööke okupeeritud Berdjanski linna vastu. Mitmed sõltumatud meediaväljaanded kinnitasid, et tabamuse said nafta- ja määrdeainete laod. See ei ole esimene kord, kui Berdjansk muutub sihtmärgiks, kuid sel korral olid leegid nähtavad mitme kilomeetri kaugusele.
Ametlikku teavet kannatanute või täpse kahju ulatuse kohta veel ei ole, kuid ajakirjanike jäädvustatud piltidelt on näha, et tuli haaras lisaks hoonetele ka ümbritsevad laoplatsid. Kohalikud elanikud teatasid, et öö jooksul kostis mitu plahvatust.
Need löögid näitavad, et Ukraina ei keskendu üksnes Venemaa rahvusvaheliselt tunnustatud territooriumile, vaid ründab süsteemselt ka olulisi sõjalisi varustuspunkte okupeeritud aladel. Sõnum on üheselt mõistetav: iga koht, mis aitab sõjamasinat töös hoida, võib muutuda rünnaku sihtmärgiks.
Moskva reaktsioon: kümned allatulistatud droonid, kuid lööke see ei peata
Venemaa kaitseministeerium teatas, et öö jooksul tulistati alla 45 Ukraina drooni. Nende seas 12 Samara, 11 Saratovi ja üks Orenburgi piirkonna kohal. Kuigi see kõlab muljetavaldavalt, on ilmne, et vähemalt osa droonidest jõudis sihtmärgini ja tekitas märkimisväärset kahju.
See vastuolu ametlike allatulistatud droonide numbrite ja tegeliku kahju vahel näitab, et Ukraina väed suudavad oma operatsioone edukalt ellu viia ka aktiivse õhutõrje tingimustes. Praeguseks on selge, et Kreml ei suuda oma kogu territooriumi pidevate rünnakute eest efektiivselt kaitsta.
Taktika on muutumas – kui varem räägiti peamiselt rindel saavutatud edenemisest, siis nüüd pööratakse rohkem tähelepanu strateegilistele löökidele, mis mõjutavad riigi toimimise sügavamaid kihte. Energeetika on just see valdkond, kus kahju ei pruugi olla kohe nähtav, kuid võib pikemas perspektiivis osutuda kõige valusamaks.


