Elades kortermajas võib isegi kõige väiksem hooletus muutuda tõsiseks probleemiks. Alates pesumasina katki läinud veevoolikust kuni pliidile unustatud ja süttinud potini – esmapilgul tühisena näivad juhtumid võivad põhjustada tuhandeid eurosid kahju nii oma kui ka naabrite varale.
Eksperdid tuletavad meelde, et sellistes olukordades on kõige olulisemaks kaitsemeetmeks tsiviilvastutuskindlustus – see aitab vältida suuri rahalisi väljaminekuid ning pinget naabritevahelistes suhetes.
Tsiviilvastutuskindlustust vajab iga korteriomanik
Kindlustusseltsi ERGO vara- ja eririskide kahjukäsitluse osakonna juhi Margarita Čebelienė sõnul on ühiskonnas siiani levinud arusaam, et tsiviilvastutuskindlustus on vajalik vaid neile, kellel on väikesed lapsed, lemmikloomad või kes palju reisivad. Tegelikkuses võivad kahju põhjused olla täiesti ootamatud ega pruugi üldse olla seotud inimese eluviisiga.
„Sageli kuuleme ütlusi „minu lapsed on korralikud“ ja „mul pole lemmikloomi“, kuid õnnetusi võib juhtuda väga erinevatel põhjustel. Alates süttinud tõukeratta laadijast kuni katki läinud pesumasina voolikuni – ka sellistel juhtudel lasub vastutus tekitatud kahju eest tsiviilseadustiku järgi kahju põhjustanud inimesel. Kui tal pole kindlustust, langeb kogu rahaline koorem tema õlgadele,“ hoiatab M. Čebelienė.
Vesi on sagedaseim kahju tekitaja
Kindlustajate statistika näitab, et elanikele põhjustab enim kahju vesi. Üleujutused on kõige sagedamini registreeritud tsiviilvastutuse juhtumid, mis tekivad katki läinud veevoolikute, rikkis pesumasinate, lekkivate torude või muude sanitaartehniliste rikete tõttu.
„Korteri üleujutus kuulub ka nende kahjuliikide hulka, mis põhjustavad kõige suuremaid kahjusid. Kõige sagedamini kannatavad allpool elavate naabrite korterid ning kahju võib ulatuda kümnetesse tuhandetesse eurodesse. Eriti ohtlik on olukord siis, kui õnnetuse ajal pole kedagi kodus ja vee levikut ei õnnestu õigeaegselt peatada,“ selgitab M. Čebelienė.
Kindlustuseksperdi sõnul võivad isegi esmapilgul väikesed vahejuhtumid lõppeda tõsiste rahaliste kaotustega. Näiteks ühel juhul ületas lekkiva segisti ühenduse tõttu tekkinud kahju 11 000 euro piiri. Sarnane summa maksti välja ka juhtumi järel, mil pesumasina katkine voolik uputas naabrite korteri.
Üks tulekahju võib kahjustada mitu korterit
Veel keerulisemaks muutub olukord, kui puhkenud on tulekahju. Kindlustusseltsi andmetel on sel aastal korduvalt esinenud juhtumeid, kus ühes korteris alguse saanud põlengus saavad kannatada ka naabrid. Üks selline tulekahju sai alguse pliidile unustatud ja süttinud potist, mille leek levis hetkega mitmesse korterisse – kokku sai kannatada koguni viis naaberkorterit.
„Selles juhtumis maksti välja kindlustuslepingus ette nähtud maksimaalne hüvitis – 20 000 eurot, kuigi tegelik kahju oli märgatavalt suurem. Ülejäänud summa pidi klient tasuma oma taskust. See näitab selgelt, et miinimumkindlustusest ei piisa. Eriti juhul, kui elate kortermajas. Sellisel puhul tuleks kindlustussumma valida arvestades mitte ainult oma korteri väärtust, vaid ka võimalikke tagajärgi naabrite varale,“ soovitab M. Čebelienė.
Ta lisab, et tulekahju korral piirdub kahju harva vaid ühe korteriga – hoone ühiste tehnosüsteemide tõttu võivad tuli, suits ja tahm kiiresti levida kõrvalkorteritesse või isegi kogu trepikotta. Sellistel juhtudel võib kogukahju ulatuda sadateni tuhandete eurodeni.
