Päästeameti pressiteade
Kolmapäeval, 10. detsembril testib Päästeamet koos partneritega ohuteavituse terviksüsteemi ehk EE-ALARMi toimimist. Vahemikus 15.00–15.10 käivitatakse sireenivõrgustik reaalse ohuheliga, edastatakse teave Eesti äpi ja „Ole valmis!“ mobiilirakenduse kaudu ning ERRi kanalites. SMS-i kasutatakse sel korral ainult eelteavituseks – juba ennelõunal saadetakse kõikidele Eestis asuvatele mobiiltelefonidele lühisõnum pärastlõunase testi, eriti aga sireenide käivitamise kohta.
Testi eesmärk ja korraldajad
10. detsembri üleriigilise testi peamine eesmärk on hinnata sireenivõrgustiku toimimist. Oluline alaeesmärk on leida arendusvajadusi mobiilirakenduste juures ning analüüsida protsesse, mis kaasnevad süsteemi päriselulise käivitamisega. Testi korraldatakse koostöös Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA), Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse (SMIT), Naiskodukaitse ja Häirekeskusega.
Sireenivõrgustiku arendused ja mõõtmised
Päästeameti peadirektori asetäitja Viktor Saaremetsa sõnul on seekordse testi üks olulisemaid eesmärke sireenivõrgustikus tehtud arenduste toimimise kontroll ning võrgustiku tiheduse analüüs.
„Kevadise testi järel selgus, et sireenivõrgustiku juhtelektroonika vajas ulatuslikku väljavahetamist, mida tehti tootja kulul. Lisaks valis Päästeamet koos SMITiga kevadise testi järel polügoonitestidel välja ohuteavituse optimaalse helifaili, mida 10. detsembril pärisolukorras analüüsime. Nüüd on vaja selgust, kas praegune võrgustik vajab tihendamist või ümberkorraldamist,“ selgitas Saaremets.
SMITi baasteenuste valdkonnajuhi Mait Vaiksaare sõnul viiakse testi ajal neljas linnas eri asukohtades läbi helirõhu mõõtmised, mis jäid kevadel tehniliste probleemide tõttu ebapiisavaks. „Suvel ja sügisel on SMIT koostöös Päästeametiga läbi viinud kaks tehnilist testi, mis mõlemad õnnestusid. Regulaarne testimine on vajalik, et hoida süsteem töökorras ja tegeleda ilmnevate kitsaskohtadega võimalikult kiiresti,“ ütles Vaiksaar.
Vaiksaare sõnul valmis sireenivõrgustiku esimene etapp tänavu aprillis, vahetult enne 14. mail toimunud testi. Praegu on Eestis paigaldatud 121 sireeniposti rohkem kui 22 asulas ja linnas.
Teavitused Eesti äpis ja „Ole valmis!“ rakenduses
Testi fookuses on ka Eesti äpi ja „Ole valmis!“ mobiilirakenduste töökindlus ning nende kaudu edastatavate teavituste toimimine. 28. oktoobri ja 4. detsembri tehnilised testid näitasid, et võimaliku kriisi korral võib äpikasutus koormata süsteeme tavapärasest oluliselt rohkem.
Testi ajal käivitatakse äpid kasutajate telefonides ilma helita, et hinnata taustaliidestuste töökindlust ja rakenduste toimimist olukorras, kus paljud inimesed kasutavad neid samal ajal. Ohuteavituse saamiseks mobiilirakenduse kaudu peavad Eesti äpp ja „Ole valmis!“ äpp olema telefonis alla laaditud ning teavitused lubatud.
RIA roll ja Eesti äpi testitulemused
Riigi Infosüsteemi Ameti peadirektori asetäitja Taavi Ploompuu sõnul on ohuteavituse süsteemi töökindluse tagamiseks vajalik teste regulaarselt läbi viia. „Oleme viimastel kuudel katsetanud Eesti äpi ohuteavituse funktsiooni tehnilist toimivust, et tuvastada võimalikud kitsaskohad. Üleriigiline terviksüsteemi test annab võimaluse hinnata, kuidas kõik ohuteavituse süsteemi komponendid tervikuna toimivad,“ sõnas Ploompuu.
Viimase tehnilise testimise käigus jõudis ohuteavitus ligikaudu 150 000 Eesti äpi kasutajani. Selleks, et teavitused edaspidigi kohale jõuaksid, soovitab RIA uuendada regulaarselt Eesti äppi ning veenduda, et teavitused on seadme seadistustes lubatud.
ERRi kanalite kasutamine ja SMS-eelteavitus
Üleriigilise testi teavitused edastatakse ka ERRi kanalitesse. Ribatekst ilmub ETV ja ETV+ telekanalitel, ERR.ee veebilehel ning ERRi uudisteäpis.
Erinevalt kevadisest testist kasutatakse nüüd SMS-i peamiselt eelteavituseks, et jõuda võimalikult paljude inimesteni ning selgitada ohuteavituse testi ja sireenide käivitamise üksikasju. SMS-e saadetakse Eestis viibivatele ja siia saabuvatele inimestele kuni testi lõppemiseni. Testi tegemise ajal uusi sõnumeid enam välja ei saadeta.
Tagasisidet saab anda testipäeval kriis.ee lehel avaldatava veebiküsitluse kaudu.
Soovitused testi ajaks
Soovitused üleriigilise ohuteavituse testi ja sireenide käivitamise puhuks:
- Jätka oma tavapärast igapäevaelu.
- Selgita eelnevalt oma lähedastele, eriti lastele ja vanavanematele, et tegelikku ohtu ei ole ning tegemist on üksnes testiga.
- Tutvu käitumisjuhistega veebilehel www.olevalmis.ee. Seal saab ka kuulata, millist heli sireenid päris ohuolukorras teevad.
Viivitamatu ohuteavituse süsteemi testimine
Ohuteavituse süsteemi ehk EE-ALARMi testimine on vajalik, et hinnata tehtud arendusi päriselu tingimustes, leida kitsaskohti ning kavandada edasisi parendusi. Praegu toimivad EE-ALARMi kanalid on:
- sireenivõrgustik,
- äpiteavitused Eesti äpis ja „Ole valmis!“ rakenduses,
- ohualapõhine SMS,
- ERRi kanalid.
Päästeamet testib ohuteavitussüsteemi eri kanaleid nii eraldi kui ka tervikuna. Suuremaid üleriigilisi teste, mille käigus käivitatakse ka ohuheliga sireenid, on plaanis korraldada maksimaalselt korra kvartalis ning nende kohta antakse alati aegsasti teada. 2026. aasta testide kuupäevad avaldatakse vähemalt kuu aega enne testi.
Viivitamatu ohuteavituse süsteemi kaudu edastatakse teavitusi koos käitumisjuhistega siis, kui ohus on paljude inimeste elu. Nii äpiteavituse kui ka SMS-i saatjana on alati märgitud EE-ALARM. Lisainfot testimise kohta leiab olevalmis.ee lehelt või riigi infotelefonilt 1247.
Cell Broadcast ehk mobiilsidevõrgu välkteavitus
Kevadise ohuteavituse testi järel jõuti järeldusele, et SMS-i kõrvale on vaja ka sellist viivitamatu ohuteavituse tehnoloogiat, mis võimaldab teated nutitelefonidesse väga kiiresti edastada ka siis, kui äppi ei ole alla laaditud. Augustis otsustas valitsus eraldada 3,67 miljonit eurot, et arendada aastaks 2027 välja Cell Broadcast ehk mobiilsidevõrgu välkteavituse tehnoloogia.
Välkteavitus erineb SMS-ist selle poolest, et sõnumid edastatakse mobiilsideoperaatorite võrkudest inimeste nutitelefonidesse loetud sekunditega ning neid on võimalik jaotada vastavalt ohu tõsidusele. Väga suure ohu korral saab edastada teateid nii, et ka hääletuks pandud telefonid annavad märku heli, vibratsiooni ja valgusega.
Taolisi ohuteavitusi kavatsetakse kasutada üksnes juhtudel, kui inimeste elu on reaalselt ohus, näiteks loodusõnnetuste või sõjalise rünnaku korral.
Cell Broadcast ehk mobiilsidevõrgu välkteavituse arendust juhib Päästeamet koostöös Riigiside Sihtasutusega (RIKS).
