Inimese aju ei ole jäigalt ette programmeeritud masin. See on paindlik elund, mis kogu elu jooksul muutub ja kohaneb vastavalt meie kogemustele ja vanusele. Uus ulatuslik uuring näitab, et need muutused ei toimu ühtlaselt, vaid kulgevad selgelt eristatavate etappidena.
Neli suurt „lõhet“ aju arengus
Ühendkuningriigi Cambridge’i ülikooli ja Ameerika Ühendriikide Pittsburghi ülikooli neuroteadlased tuvastasid ajus neli olulist struktuursete ühenduste muutuse hetke ajavahemikus sünnist kuni kõrge vanuseni. Iga selline „lõhe“ tähistab justkui uut peatükki aju eluloos.
Uurimisrühma kaasautori Duncan Astle’i sõnul näib paljude inimeste jaoks elu jagunevat loomulikult erinevateks faasideks – ja selgub, et aju teeb midagi väga sarnast. Teadlased analüüsisid 3 802 terve inimese magnetresonantstomograafia andmeid, hõlmates inimesi imikueast kuni 90. eluaastani.

Aju struktuursete ühenduste muutuste põhjal määrasid teadlased välja neli vanusepiiri, mille juures muutub aju „juhtmestiku“ üldine ülesehitus. Need punktid paiknevad ligikaudu 9., 32., 66. ja 83. eluaasta juures. Nii joonistuvad välja viis suurt ajastut: lapseiga, noorukiiga, täiskasvanuiga, varane vananemine ja hiline vananemine.
Esimene ajastu: lapseiga (sünnist umbes 9. eluaastani)
Esimene ajastu kestab sünnist kuni ligikaudu 9. eluaastani. Sellel perioodil kasvab kiiresti nii hallollus, kus paiknevad neuronite kehad, kui ka valgeollus, mida moodustavad erinevaid ajupiirkondi ühendavad närvikiud.
Lähenedes puberteedile hakkab see intensiivse kasvu tulemusel tekkinud „ülekasvanud põõsas“ end korrastama. Osa ühendusi kärbitakse ning alles jääb tõhusam ja täpsem närvivõrk, mis toetab küpsemat mõtlemist ja käitumist.
Teine ajastu: noorukiiga
Teine ajastu on noorukiiga, mil hormoonide mõjul areneb närvisüsteem eriti intensiivselt. Valgeollus jätkab kasvu ning aju võrgustikud muutuvad üha paremini kokku häälestatuks.
Teadlased nägid, et nii kohalike kui ka kogu aju haaravate võrgustike suhtlustõhusus paraneb aasta-aastalt. See tähendab, et eri ajupiirkonnad teevad järjest sujuvamat ja kiiremat koostööd.
Kolmas ajastu: täiskasvanuiga ja stabiilsus (alates umbes 32. eluaastast)
Kolmas ajastu algab ligikaudu 32. eluaasta paiku. Uuringu andmed näitavad, et just siis lõpevad aju arhitektuuri kõige kiiremad ümberkorraldused ja algab suhtelise stabiilsuse faas.
Teised uuringud seovad seda iga omakorda teatud mõttes intellekti ja isiksuse kujunemise „platooga“ – perioodiga, mil suurimad arenguhüpped on juba tehtud.
Sageli öeldakse, et aju saab täielikult küpseks umbes 25. eluaastaks, kuid see väide näib kehtivat vaid mõne kindla piirkonna kohta. Värske uuringu järgi kestab aju „täiskasvanuks saamine“ tervikuna kuni varaste kolmekümnendate eluaastateni.
Aeglane spetsialiseerumine täiskasvanueas
Sellel pikaks venival täiskasvanuetapil muutuvad eri ajupiirkonnad tasapisi üha eraldatumaks ja spetsialiseeritumaks. See on aeglane protsess, mis kestab mitu aastakümmet.
Teisisõnu: aju jätkab endiselt korrastumist, kuid mitte enam nii tormiliselt nagu lapse- ja noorukieas. Väliselt võib kõik tunduda stabiilne, ent kulisside taga toimuvad jätkuvad peened ümberhäälestamised.

Neljandik ajastu: varane vananemine (alates umbes 66. eluaastast)
Neljas ajastu algab ligikaudu 66. eluaasta paiku. Siin ilmnevad esimesed õrnad struktuurse vananemise märgid. Aju võrgustikud muutuvad igal aastal veidi hõredamaks, ühenduste tihedus väheneb ja nende töö muutub vähem tõhusaks.
Teadlaste hinnangul seostub see valgeolluse loomuliku lagunemisega, mis on paratamatu osa vananemisest. See ei tähenda tingimata haigust, vaid eelkõige loomulikku muutust närvisüsteemi struktuuris.
Viies ajastu: hiline vananemine (umbes alates 83. eluaastast)
Viies, hilise vananemise ajastu muutub selgelt nähtavaks umbes 83. eluaasta kandis. Kuigi selles vanuserühmas oli uuringus osalejaid vähem, ilmnes siiski selge tendents.
Aju eri piirkondade omavaheline seotus nõrgeneb veelgi ning suuremat koormust kannavad väiksemad, kohalikud võrgustikud. Teisisõnu liigub mõtlemise põhiraskus „kogu võrgustikult“ üksikutele selle saarekestele.
Mida see kõik meie jaoks tähendab?
Teadlased rõhutavad, et praegu ei ole veel lõpuni selge, kuidas need struktuursed muutused seostuvad konkreetse käitumise, vaimsete võimete või terviseseisunditega. Ometi annab viie ajastu mudel olulise tausta mõistmaks, millal aju on kõige tugevam või vastupidi – haavatavam.
See aitab paremini selgitada, miks lapsepõlves võivad mõnel lapsel avalduda õpiraskused ning hilisemas elus kasvab dementsuse ja teiste neurodegeneratiivsete haiguste risk.
Aju elab etappide kaupa
Kokkuvõtlikult näevad teadlased aju kui etappide kaupa elavat süsteemi. Igal ajastul on oma loogika – kasv, stabiliseerumine või nõrgenemine.
See avastus meenutab meile, et meie mõistus muutub palju kauem ja palju keerukamalt, kui seni on arvatud. Erinevad eluetapid toovad kaasa väga erinevad aju võimalused ja väljakutsed, mistõttu vajavad need ka erinevat lähenemist nii õppimisel, tööelus kui ka tervise hoidmisel.


