Kolm aastakümmet tagasi avastasid teadlased esimest korda planeedi väljaspool meie Päikesesüsteemi. Tänaseks teame neid juba üle kuue tuhande, kuid mitte ükski neist ei ole tõeliselt Maa-sarnane.
Teel „teise Maa“ leidmiseni
Astronoomid on veendunud, et tõelise „teise Maa“ avastamine on alles ees ning järgmised aastakümned võivad tuua suurima teadusliku läbimurde inimkonna ajaloos. Teadlase Aurora Kesseli sõnul on meil küll tuhandeid andmeid teiste maailmade kohta, kuid päris Maa „kaksikut“ pole seni leitud.
Teadlased ei kavatse otsinguid lõpetada enne, kui leitakse planeet, kus valitsevad elule sarnased tingimused nagu Maal. Iga uus kosmiline missioon viib sellele eesmärgile lähemale, sest orbiidile saadetakse üha võimsamaid ja täpsemaid teleskoope.
Lähiaastatel stardib mitu uut missiooni, mis lubavad hulgaliselt uusi avastusi. Need ei aita üksnes leida kaugeid planeete, vaid ka paremini mõista, millised need maailmad välja näevad ning kas neil võiks kunagi areneda elu.
Uued teleskoobid ja tuhanded uued maailmad
Euroopa Kosmoseagentuur plaanib 2026. aastal orbiidile saata missiooni PLATO, mille eesmärk on leida Maale sarnaseid planeete. Aasta hiljem alustab tööd NASA teleskoop Roman, mis jälgib tähti ja otsib kaugeid maailmu nende valguse muutuste põhjal. Samal ajal jahib Hiina projekt Earth 2.0 samuti potentsiaalseid „teisi Maailmasid“.
Need missioonid hakkavad koos tootma tohutut hulka andmeid. Teadlaste hinnangul võib lähiaastatel avastada üle saja tuhande uue võimaliku planeedikandidaadi. See aitab mõista, kui sageli tekivad meie galaktikas maailmad, mis võiksid sarnaneda Maaga.
Kuidas leitakse uusi planeete?
Enamik seni avastatud planeete on leitud jälgides, kuidas tähe valgus muutub, kui sellest möödub planeet – täht justkui “tuhmub“ hetkeks. Lisaks kasutatakse nüüd ka teisi meetodeid, näiteks mõõdetakse, kuidas tähe asukoht taevas veidi kõikub planeetide gravitatsiooni mõjul. Nii on võimalik avastada isegi väga kaugel asuvaid maailmu.
Teleskoop Roman hakkab samal ajal jälgima miljoneid tähti meie galaktika keskosa suunas. Ta otsib lühiajalisi valguse muutusi, mis võivad tähendada, et tähe eest on hetkeks möödunud planeet. Sellised vaatlused võimaldavad hinnata, kui palju on universumis Maa-suurusi maailmu.
Mida peidavad planeetide atmosfäärid?
Üksnes planeedi avastamisest ei piisa – oluline on aru saada, kas see võiks olla elukõlblik. Selleks uurivad teadlased, kuidas valgus läbib planeedi atmosfääri. Nii saab teada, milliseid gaase atmosfäär sisaldab ja kas need sarnanevad neile, mis toetavad elu Maal.
Selliseid mõõtmisi teeb juba täna James Webbi kosmoseteleskoop, kuid tema võimalused piirduvad peamiselt lähimate planeetidega väikeste ja jahedate tähtede ümber. Peagi stardib Euroopa missioon ARIEL, mis uurib üksikasjalikult tuhandete planeetide atmosfääre, et mõista, kui erinevad võivad olla välismaailmade keskkonnad.
Tulevikuunistus: näha oma silmaga teist Maad
Selleks, et näha otseselt Maaga sarnast planeeti, on vaja täiesti uue põlvkonna teleskoopi. NASA plaanib sellist seadet nimega Habitable Worlds Observatory, mis peaks startima 2040. aastatel. See suudab „varjutada“ tähe valguse ning näha selle kõrval tiirlevat planeeti – võib-olla isegi eristada ookeane ja mandreid.
Viimase kolmekümne aasta jooksul on astronoomid keskendunud peamiselt planeetide avastamisele. Järgmised kolmkümmend aastat kuluvad nende süvitsi tundmaõppimisele – atmosfääride, pindade ja võimalike elumärkide uurimisele. Võib juhtuda, et just sel ajal avastab inimkond esimest korda maailma, kus elu on tõepoolest võimalik. Siis muutub ka meie enda koht universumis selgemaks kui kunagi varem.
