Tehisintellekt (TI) on juba saanud lahutamatuks osaks kaasaegsest ärist üle kogu maailma. TI muudab mitte ainult seda, kuidas ettevõtted töötavad, vaid ka seda, kuidas nad loovad väärtust, suhtlevad klientidega ja teevad strateegilisi otsuseid.
Samas joonistub välja ka teine pool reaalsusest: TI ei ole üksnes abiline, vaid tekitab ettevõtetele ka arvestataval hulgal väljakutseid ja riske – alates liigsest usaldusest tehisintellekti vastu kuni infolekete ja mainekahjuni.
Neid väljakutseid käsitles ISM Juhtimise ja Majanduse Ülikooli teadlaste läbiviidud uuring, milles osales 17 teadmismahuka sektori ettevõtet – alates infotehnoloogiast ja pangandusest kuni meediakommunikatsiooni ning telekommunikatsioonini, tegutsedes Põhja- ja Baltimaades ning Saksamaal.
Enamik neist ettevõtetest tegutseb rahvusvahelisel tasandil ja on oma valdkonna liidrid. Uurijad vestlesid nende ettevõtete juhtide ning IT- ja personaliosakondade esindajatega, et välja selgitada, kuidas organisatsioonid juurutavad TI-lahendusi, milliste riskidega nad kokku puutuvad ja milliseid lahendusi nad valivad.
Ohud andmeturbele ja infolekete risk
Uuringu tulemused näitasid, et kuigi tehisintellektist on kiiresti saanud ettevõtete igapäevaelu lahutamatu osa, on see toonud kaasa ka uue tüübi riske. Suurimad ohud ei tulene mitte tehnoloogiast endast, vaid sellest, kuidas inimesed seda kasutavad.
„Uuring näitas, et ettevõtted seisavad täna silmitsi tõsiste riskidega, mis tulenevad töötajate TI kasutamise reeglite rikkumisest. Liigne usk tehisintellekti, eriti nooremate töötajate seas, ohustab töö kvaliteeti ja nõrgestab kriitilise mõtlemise oskusi. Seetõttu on juhid sunnitud töötajaid rohkem kontrollima, mis omakorda suurendab ajakulu,“ selgitab ISM ülikooli teadlane Ilona Bučiūnienė.
Ta rõhutab, et mõnes organisatsioonis esineb juhtumeid, kus töötajad kasutavad TI-tööriistu tööülesannete täitmiseks isegi siis, kui see on selgesõnaliselt keelatud. „Sellised olukorrad seavad ohtu ettevõtte andmete turvalisuse, konfidentsiaalsuse ning suurendavad infolekete riski. Vastutustundetu TI kasutamine võib kaasa tuua ka tõsiseid õiguslikke tagajärgi – näiteks isikuandmete kaitse (GDPR) või ärisaladuste kaitse nõuete rikkumise korral võivad organisatsioone tabada suured rahalised sanktsioonid ja kohtuvaidlused. Lisaks võib see oluliselt kahjustada ettevõtte mainet, vähendada klientide, partnerite ja investorite usaldust ning pikemas perspektiivis halvendada organisatsiooni konkurentsivõimet,“ selgitab ISM ülikooli teadlane Tugce Yerlitas.
Kasvavad eetika ja kvaliteedi nõuded
Teadlaste sõnul on tehisintellektiga seotud riskid samal ajal andnud tõuke ka positiivsetele muutustele ettevõtetes. Uuringu andmed näitavad, et üha rohkem organisatsioone otsib sihipäraselt viise, kuidas TI-d vastutustundlikult juhtida – luuakse selged TI kasutuspoliitikad, eetikakoodeksid, sisemised kontrollimehhanismid ning osa ettevõtteid rajab isegi eraldi komiteesid, mis hindavad võimalikke riske juba enne uute tehnoloogiate juurutamist.
„Ettevõtted mõistavad üha selgemalt, et tehisintellekt eeldab läbimõeldud ja vastutustundlikku lähenemist. Selle tehnoloogia kasutamine peab olema väärtuspõhine. Vastutus TI lahenduste eest on täna sama tähtis kui finantsiline või õiguslik vastutus. See ei ole enam pelgalt efektiivsuse küsimus, vaid usalduse küsimus,“ ütleb I. Bučiūnienė.
Teadlase sõnul tegutseb järjest rohkem ettevõtteid nii, et TI juurutamine oleks turvaline ja eetiline, kuid riskid ei jaotu sektorite vahel ühtlaselt. Mõnes valdkonnas omandavad eetika ja vastutuse küsimused erilise kaalu – eriti seal, kus tehnoloogilised vead võivad tuua kaasa õiguslikke tagajärgi, näiteks finants- ja raamatupidamissektoris. Need muutused näitavad, et vastutustundlik TI juhtimine muutub uueks äristandardiks.
„Valdkondades nagu finantsid ja raamatupidamine ei piisa ka 95-protsendilisest täpsusest, sest valed otsused võivad kaasa tuua mitte ainult mainekahju, vaid ka õiguslikke probleeme. Seetõttu on hädavajalik tagada täielik läbipaistvus kõigis TI-põhistes otsustes, et alati oleks selge, kuidas, kes ja miks need otsused tegi. Finantsasutused tegutsevad eriti tundlikus keskkonnas, mistõttu peavad koos tehnoloogiliste uuendustega kasvama ka eetika ja vastutuse standardid – hõlmates andmekaitset, küberjulgeolekut ja läbipaistvaid algoritme,“ selgitab teadlane.
Professor R. Kazlauskaitė lisab, et sarnased väljakutsed on nähtavad ka teistes sektorites, kus TI-st on saanud otsustusprotsesside lahutamatu osa – alates telekommunikatsioonist kuni meediakommunikatsioonini.
„Telekommunikatsiooniettevõtted kasutavad TI-d võrkude optimeerimiseks, kliendiandmete analüüsiks ja automatiseeritud otsuste tegemiseks. Seetõttu on selles valdkonnas eriti oluline tagada andmete eetiline kasutus, turvalisus ja läbipaistvus. Veelgi keerulisem on olukord meediasektoris, kus TI mõjutab lisaks ärile ka ühiskonda tervikuna. Kui algoritm otsustab, milline info publikuni jõuab, räägime me mitte ainult tehnoloogiast, vaid ka vastutusest – sest sellest sõltub usaldus infokanali vastu,“ rõhutab ta.
Vastutustundlik TI kasutamine kui strateegiline otsus
Oluline on märkida, et vastutustundliku tehisintellekti kasutamise teema ei piirdu enam ammu ainult sellega, mis toimub organisatsiooni sees. Ettevõtted vaatavad üha enam ringi ka väljapoole – hinnatakse partnerite ja tarnijate TI-lahendusi ning seda, kas need vastavad eetika ja kestliku arengu põhimõtetele.
„Väliste TI-produktide juurutamisel – alates klienditeeninduse kõnerobotitest kuni automatiseeritud reklaamiplatvormideni – küsitakse üha sagedamini: kas selle rakendamiseks on veenev põhjus, kas järgitakse andmekaitsenõudeid? Sellised kriteeriumid saavad oluliseks osaks ostu- ja partnerlusotsustes. Üha rohkem ettevõtteid otsustab mitte teha koostööd tarnijatega, kelle TI-lahendused ei vasta vastutustundliku arengu standarditele,“ selgitab I. Bučiūnienė.
Bučiūnienė sõnul tähistab see praktika uut etappi, kus vastutus tehnoloogiate eest ei ole enam pelgalt moraalne valik, vaid osa ettevõtte strateegiast.
„Ettevõtted hakkavad mõistma, et tehisintellektil põhinev transformatsioon ei seisne ainult innovatsioonide kasutuselevõtus – see on võime neid sobitada inimõiguste, usalduse ja läbipaistvusega. Organisatsioonid, kes suudavad need väärtused kanda üle tehnoloogilistesse lahendustesse, omandavad mitte ainult konkurentsieelise, vaid ka usalduse – nii sisemise, töötajate seas, kui ka välise, klientide ja partnerite hulgas. Vastutustundlik TI kasutamine ei ole enam lisatingimus, vaid küpse organisatsiooni tunnus,“ rõhutab I. Bučiūnienė.
