Brasiilias läbi viidud uus uuring paljastas murettekitava olukorra laste plastikmänguasjade osas. Teadlased tuvastasid, et enamik neist sisaldab ohtlikke aineid, mille kogused ületavad lubatud piirmäärasid kordades. Mõnes mänguasjas oli toksiinide hulk koguni kuni viieteistkümnekordne lubatu suhtes.
Uuringu ulatus ja taust
Uuringus analüüsiti 70 eri tüüpi mänguasja, mida müüakse populaarsetes kauplustes ja kaubanduskeskustes. Vaadeldi nii kohalikku päritolu tooteid kui ka välismaalt sisse toodud mänguasju. Tegemist on seni kõige ulatuslikuma sedalaadi uuringuga Brasiilias.
Tulemused avaldati teadusajakirjas ning need tekitasid ekspertide seas tõsist muret. Selgus, et 0–12-aastastele lastele mõeldud mänguasjad on saastunud raskmetallidega, mis tähendab, et lapsed puutuvad otseselt kokku ohtlike keemiliste elementidega.
Paljudes mänguasjades leiti bariumit lubatust rohkem
Teadlaste hinnangul oli suurimaks probleemiks bariumi liigne sisaldus mänguasjades. Kuni 44% uuritud toodetest sisaldas seda ainet üle lubatud piirmäära. Mõnel juhul ületas bariumisisaldus normi lausa viieteistkordselt, mis kujutab tõsist ohtu närvisüsteemile ja südamele.
Bariumi toime võib olla lastele eriti ohtlik, sest nende organism reageerib toksiinidele kiiresti. Pikaajaline kokkupuude võib viia halvatuse või südamerütmihäireteni. See tekitab õigustatud küsimuse, kuidas sellised mänguasjad üldse turule jõuavad.
Lisaks tuvastati plii, kroomi ja antimoni sisaldus
Uuringus leiti mänguasjadest ka plii-, kroomi- ja antimonijääke. Plii, mis on tuntud eeskätt pöördumatute ajukahjustuste põhjustajana, ületas lubatud taseme ligikaudu kolmandikus uuritud mänguasjadest. Mõnes proovis oli pliid kuni neli korda rohkem kui norm ette näeb.
Kroom ja antimon esinesid samuti ohtlikult kõrgetes kontsentratsioonides. Need elemendid võivad põhjustada seedetrakti häireid ning pikemaajalisel kokkupuutel suurendada ka vähiriski. Selline saastatuse tase viitab tõsistele puudujääkidele tootmisprotsessis ja kvaliteedikontrollis.
Kuidas mänguasju kontrolliti?
Mänguasjade analüüsimiseks kasutati kaasaegseid laborimeetodeid, mis võimaldavad tuvastada ka väga väikseid toksiinide koguseid. Läbi viidi spetsiaalne happeline test, mis matkib mänguasja kokkupuudet lapse süljega. Nii hinnati, kui palju kahjulikke aineid võiks tegelikult lapse organismi sattuda.
Selgus, et isegi juhul, kui eraldub vaid väike osa toksiinidest, püsib nende üldkogus mänguasjas siiski väga kõrge. Seetõttu on risk laste tervisele märkimisväärne, eriti kui mänguasju sageli suhu pannakse, imetakse või näratakse.
Viited võimalikule saasteallikale
Uuring näitas ka seda, et teatud värvi mänguasjad olid saastunumad kui teised. Näiteks leidus smääritooni toodetes raskmetalle oluliselt rohkem. See viitab võimalusele, et probleem peitub kasutatavates värvainetes või toorainetes.
Lisaks raskmetallidele on varasemad uuringud samas valdkonnas tuvastanud mänguasjades ka hormonaalsüsteemi mõjutavaid ühendeid. Kõik see kinnitab, et mänguasjade tootmist ja turustamist tuleb oluliselt rangemalt kontrollida, et kaitsta lapsi ohtliku keemilise saaste eest.
