Rumeenia piirialal valitseb pingeline meeleolu pärast viimast vahejuhtumit, kui Venemaa droonirünnak üle Doonau teisel kaldal põhjustas ohtliku tulekahju Ukraina territooriumil. Löök tabas Izmaili sadamas seisnud gaasitankerit, mis sundis Rumeenia ametivõime viivitamata tegutsema, sest plahvatuse oht oli väga reaalne.
Lähiküla elanikud evakueeriti ning piirkonna liiklus peatati. Juhtum leidis aset öösel, kui Vene väed korraldasid järjekordse droonirünnaku Ukraina lõunaosa vastu. Üks löökidest tabas Türgi lipu all sõitvat tankerilaeva Orinda, mille pardal oli ligikaudu 4 000 tonni veeldatud gaasi.
Kuigi laev oli kai ääres Ukraina poolel, sundis nii tulekahju ulatus kui ka kütusekogus Rumeenia ametivõime kohe reageerima. Plauru küla elanikke, kelle kodud asuvad vaid paarisaja meetri kaugusel löögikohast, kutsuti üles kodudest lahkuma ja kolima ajutiselt turvalisematesse paikadesse.
Tanker muutub ohtlikuks tulekoldeks
Türgi lipuga tanker Orinda seisis kai ääres Izmaili sadamas, kui seda tabas Vene droon. Kuna pardal oli ligikaudu 4 000 tonni veeldatud gaasi, võis iga väiksemgi säde vallandada katastroofilise plahvatuse.
Kütus süttis kiiresti ning suitsusambad kerkisid juba enne koitu. Ukraina tuletõrjujad tegutsesid koos sadamateenistustega, kasutades spetsiaalset tehnikat ja lisajõude, et piirata tuld ja vältida veelgi suuremat kaost sadamas.
Kuigi tulekahju möllas Ukraina poolel, sai kiiresti selgeks, et selle tagajärjed võivad ulatuda ka Rumeeniasse. Äärmiselt suure plahvatusohu tõttu otsustasid Rumeenia päästeteenistused evakueerida Plauru küla elanikud ning peatada liikluse nii maanteedel kui ka Doonau veeteel rünnaku läheduses.
Kiire elanike evakueerimine
Rumeenia ametivõimud teavitasid Plauru küla inimesi öösel ja varahommikul vajadusest kodud koheselt maha jätta. Elanikud suunati turvalistesse piirkondadesse, kuni olukorda hinnatakse ja plahvatusoht on piisavalt vähenenud. Tegemist on väikese külaga, mistõttu evakuatsioon kulges korraldatult, ent elanike jaoks oli olukord siiski väga pingeline – põlev tanker oli nähtav otse nende koduõuedest.
Lisaks peatati liiklus ümbritsevatel teedel. Tavad, mida kohalikud kasutavad igapäevaseks liikumiseks ja kaubaveoks, suleti turvalisuse kaalutlustel. Samuti katkestati laevaliiklus selles Doonau lõigus, kus tanker põles. Ametnikud hoiatasid, et võimaliku plahvatuse korral võib lööklaine ning ohtlike rusude langemine mõjutada mõlemat jõe kallast.
Tuletõrjujad olid kogu hommiku valmis ootamatuteks arenguteks. Mobiliseeriti täiendavad jõud, et tagada, et tuli ei leviks edasi. Alles hiljem teatati, et tulekahju levik suudeti kontrolli alla saada.
Pinge kasv NATO piiril
Rumeenia kaitseministeerium teatas, et puuduvad tõendid selle kohta, nagu oleksid Vene droonid selle vahejuhtumi ajal Rumeenia õhuruumi sisenenud. Siiski tekitab juba ainuüksi tõsiasi, et Vene rünnakud leiavad aset nii lähedal NATO territooriumile, muret nii Rumeenias kui ka kogu liitlasriikide seas.
Vaid mõni päev varem kutsus Bukarest välja Vene suursaadiku, kuna Rumeenia territooriumilt leiti drooni jäänuseid. See näitab, et Venemaa sõjaline tegevus seab naaberriigid pidevasse ohtu ning laiendab konfliktitsooni. Kuigi ametlikult ei ole droonid Rumeenia õhuruumi rikkunud, suurendavad sellised juhtumid pingeid piirkonnas ja sunnivad rakendama täiendavaid julgeolekumeetmeid.
Elanikud tunnevad end kaitsetuna
Plauru küla inimesed on juba mõnda aega elanud püsiva hirmu ja ebakindluse keskel. Nende kodud asuvad otse vastas Ukraina Izmaili sadamale, mistõttu on iga Vene droonirünnak justkui „teisel pool aeda“. Öised õhurünnakud on muutunud nende jaoks tavapäraseks ohuks.
Nüüd, mil üks löökidest oleks võinud vallandada massiivse plahvatuse, küsivad kohalikud veel tungivamalt, kas nende piirkond on tegelikult piisavalt kaitstud. Rumeenia ametnikud kinnitavad, et olukorda jälgitakse ööpäevaringselt, kuid elanikud ootavad reaalseid kaitsemeetmeid, mitte vaid avaldusi. Ehkki rünnak ei ületanud otseselt Rumeenia riigipiiri, tekitab tõsist rahutust asjaolu, et kogu see kaos toimub vaid mõnesaja meetri kaugusel nende kodudest.
