Viimastel nädalatel on Hollandi valitsuse sammud sattunud kogu maailma tähelepanu alla – ootamatult teatati otsusest võtta oma kontrolli alla üks riigi olulisemaid tehnoloogiaettevõtteid, Nexperia. Tegemist on ühega maailma suurimatest lihtsate arvutikiipide – näiteks dioodide ja transistorite – tootjatest.
Teade selle otsuse kohta põhjustas tõsise ärevuse mitte ainult Euroopas, vaid ka Aasias – Hiina ettevõte Wingtech, mis on Nexperiat kontrollinud alates 2018. aastast, kaotas hetkega 10 protsenti oma aktsiate väärtusest Shanghai börsil. Põhjus ei olnud muutunud turuolukord, vaid poliitiline ja julgeolekualane riskihinnang.
Hollandi ametnikud kardavad, et just Nexperia kaudu võib tundlik tehnoloogiline teave lekkida Hiina riigiga tihedalt seotud korporatsiooni kätte. Sellist sammu peetakse erandlikuks ja seda rakendatakse ainult juhtudel, kui nähakse tõsist ohtu riigi majanduslikule või tehnoloogilisele julgeolekule.
Miks reageeris Holland nii karmilt?
Hollandi majandusministeerium teatas, et otsus tehti tulenevalt tõsistest hoiatustest halduslike puudujääkide kohta ning tegevustest, mis võivad ohustada riigi huve. See ei ole otsene kriitika ettevõtte igapäevase tootmise suhtes – tootmist lubatakse jätkata, kuid olulisemad otsused tuleb edaspidi kooskõlastada riigi esindajatega.
Jutt käib tehnoloogiast, mida saab kasutada mitte ainult tsiviilvaldkonnas, vaid ka sõjatööstuses – näiteks raketisüsteemide või keerukate mootorikomponentide tootmisel. Sellise tehnoloogia lekkimine ei seaks ohtu ainult piirkondlikku stabiilsust, vaid võiks kahjustada ka Euroopa Liidu positsiooni geopoliitilise ja majandusliku jõuna.
Wingtechi reaktsioon: pettumus ja kohtutee
Hiina tehnoloogiagigant Wingtech teatas, et on juba konsulteerimas juristidega ning otsib oma valitsuse tuge, et kaitsta ettevõtte õiguspäraseid huve. Seni püsib aga Hollandi seisukoht väga kindlana – Amsterdami kohus peatas juba 6. oktoobril Wingtechi juhatuse esimehe Zhang Xuezhengi liikmestaatuse Nexperia nõukogus.
Tema asemele määratakse sõltumatu, mitte hiina rahvusest isik, kellel saab olema otsuste tegemisel määrav hääl. See tähendab, et Wingtechi võimalus Nexperia tegevust mõjutada muutub edaspidi selgelt piiratumaks.
Mis ettevõte on Nexperia ja miks ta on nii oluline?
Nexperia oli varem osa Hollandi tehnoloogiagigandist Philips ning müüdi 2018. aastal Wingtechile 3,63 miljardi dollari eest. Kuigi ettevõte on tuntud eelkõige lihtsate kiipide tootjana, arendab ta ka keerukamaid lahendusi – näiteks tehnoloogiat, mis võimaldab kiipe tõhusamalt kasutada akude tootmises.
Sellised lahendused muutuvad üha olulisemaks elektrisõidukite ja energiasalvestussüsteemide laiemal kasutuselevõtul. Kuigi ametlikult rõhutab Nexperia, et nad järgivad kõiki seadusi, ekspordikontrolli reegleid ja sanktsioonirežiime ning et nende tegevus on Wingtechist juriidiliselt eraldatud, näitavad tegelikud seosed omandi kaudu hoopis muud pilti.
Kas USA sammud on seotud Hollandi otsusega?
Kuigi seda pole ametlikult kinnitatud, peetakse tõenäoliseks, et viimase aja sammud USA poolt mõjutasid Hollandi otsust. Septembris laiendati nn entity list nimekirja reegleid – sinna lisatakse nüüd automaatselt ka need tütarettevõtted, millest vähemalt 50 protsenti kuulub juba nimekirjas olevatele firmadele.
See tähendab, et Nexperia kui täielikult Wingtechile kuuluv ettevõte võib samuti sattuda USA piirangute alla. USA ja Holland on pooljuhtide tootmise ning ekspordi kontrolli küsimustes tihedad liitlased.
Koos Jaapaniga on need riigid juba varem kehtestanud ühiseid ekspordipiiranguid, mille eesmärk on takistada kõige arenenuma tehnoloogia jõudmist Hiinasse.
Mida see kõik Euroopale tähendab?
See olukord näitab, et tehnoloogia kontroll ei ole enam ammu vaid majandusküsimus. Pooljuhtide tootmine on ühtaegu nii äri kui ka riikliku julgeoleku küsimus. Hetkel on Euroopa riigid – eriti Holland, mis on tuntud oma litograafiaseadmete tootjate, nagu ASML, poolest – sattunud globaalsete jõumängude keskmesse.
See, mis näis kümme aastat tagasi lihtsalt kasumliku tehinguna – müüa ettevõte hea hinnaga Hiina investorile –, võib täna ohustada terve mandri strateegilist positsiooni. Riikidele ei piisa enam pelgalt usust äripartnerite lubadustesse; nad on valmis aktiivselt sekkuma, kui nähakse ohtu olulise tehnoloogilise kontrolli kaotamiseks.
Kuigi Nexperia jätkab esialgu tööd tavapärases rütmis, sõltub tema tulevik nüüd üha enam poliitilistest ja kohtulikest otsustest. Samas on see selge signaal ka teistele Euroopa ettevõtetele: tundlik tehnoloogia peab jääma Euroopasse, mitte liikuma riikidesse, kus läbipaistvus ja vabadus on pigem ilusad sõnad paberil kui tegelikkus.
Oodatakse, kuidas olukorrale reageerivad Hiina ja Euroopa Komisjon, kuid juba praegu on selge: see ei jää viimaseks selliseks otsuseks. Tehnoloogiaajastu tähendab samaaegselt nii arengut kui ka võitlust kontrolli pärast. Ning edu saavutavad need, kes panustavad lisaks innovatsioonile ka oma strateegilise julgeoleku kaitsmisse.
