Neljakümneseks saamine ei tähenda tingimata aeglustumist, väsimust ega elu murdepunkti. Vastupidi – see piir saab paljude jaoks alguseks, mil peas hakkab kõik paika loksuma ning sees kasvab selgus, millest on kaua puudus olnud. Kõige olulisem on, kuidas sellele vaadata.
Mitte iga aasta ei too endaga kaasa tarkust. Mõni inimene lihtsalt vananeb, ent teised muutuvad ajapikku säravamaks, vabamaks ja igakülgselt tugevamaks.
Kui inimene õpib neljakümnendaks eluaastaks ära mõned põhitõed, võib öelda, et ta mitte ainult ei küpse, vaid elab täisväärtuslikult. Need kümme asja, kui need on juba saanud teie elu loomulikuks osaks, tähendavad vaid üht: te ei seisa paigal, te muutute aina tugevamaks.
Ära toetu sellele, mida teeb enamik
Väga sageli viib see, mida enamus ütleb või soovitab, hoopis vastupidise tulemuseni, kui loodetakse. Alates sellest, mida süüa, kuidas töötada või kuhu raha paigutada – avalik arvamus kajastab tihti rohkem hirmu kui tegelikku väärtust. Need, kes julgevad valida teistmoodi, paistavad alguses võib-olla imelikud, kuid saavutavad pikemas plaanis enam.
Teadlik erinevus ja julgus eristuda kasvatab tegelikult austust – see sümboliseerib iseseisvust, oma peaga mõtlemist ja enesekindlust. Just seda vajab inimene, kes kasvab ja tugevneb.
Emotsioonide juhtimine – tõeline supervõime
Paljud täiskasvanud ei suuda pingelistes olukordades rahulikuks jääda. Ometi on võime pinge keskel selgeks jääda üks olulisemaid oskusi. See aitab mitte ainult suhteid hoida, vaid ka paremaid otsuseid langetada.
Rahu säilitavatel inimestel on üks ühine joon – nad oskavad hetkeks peatuda, end kõrvalt märgata ja reageerida mitte esimese impulsi, vaid teadliku valiku järgi. Ka lihtsad hingamisharjutused või lühike paus aitavad vältida tarbetuid vigu ja ütlemisi, mida hiljem kahetsetakse.
Mõtle vähem iseendale
See võib tunduda paradoksaalne, kuid need, kes mõtlevad kõige vähem sellele, kuidas neil parasjagu läheb, jõuavad sageli kõige kaugemale. Kui inimene ei keskendu kogu aeg iseendale, hakkab ta loomulikult tegutsema – ta ei jää ootama täiuslikku hetke ega erilist inspiratsiooni.
Edukad inimesed tegutsevad sageli harjumusest ja sisemisest rütmist lähtuvalt, mitte soovist endale või teistele midagi tõestada. Nad ei analüüsi üle iga sammu – nad lihtsalt liiguvad järjekindlalt edasi.
Edu ei ole alati mugav
Edu ei too endaga kaasa automaatselt kerget elu. Sageli vastupidi – tuleb kokku puutuda teiste kadeduse, enda kahtluste või isegi segadusega.
Edu võib tunduda võõras, eriti siis, kui inimene on kogu elu pidanud end tavaliseks ja „mitte millegi erilisega“ silma paistvaks. Kuid see, mis tundub harjumatu, ei ole veel halb. Vaja on õppida tundma end hästi ka olukordades, mis alguses on ebamugavad.
Paljud tooted on tegelikult tühjad
Kaasaegne toidulaud on täis sööki, millest pole suurt kasu. Enamik tänapäevaseid toitumisviise toetub toodetele, mis on tugevalt töödeldud, rafineeritud ja kaotanud suure osa vajalikest toitainetest.
Tõde on lihtne: mida lähemal on toit oma algsele päritolule, seda rohkem eluenergiat annab see ka sulle. Mida vähem pakendeid ja lisandeid, seda rohkem tegelikku kasu.
Olulisem kui idee on harjumus
Suurepärane idee ilma teostuseta on vaid ilus kujutlus. Ka parimad plaanid jäävad lauasahtlisse, kui nad ei muutu igapäevase rutiini osaks.
Päriselt toimivad muutused sünnivad väikeste, kuid järjepidevate harjumuste kaudu. Kordus, väikesed ja selged eesmärgid ning lihtne süsteem – see on tee püsiva arenguni.
Ära küsi nõu neist, kes on õnnetumad
Igal inimesel on arvamus, kuid mitte igaüks ei ole hea nõuandja. Kui keegi ei ole oma eluga rahul, on tema nõuanded harva tõeliselt toetavad või ehitavad.
Naerata viisakalt, tänan nõu eest ja liigu edasi. Kuula neid, kelle eluviis sind inspireerib, mitte neid, kes peamiselt kurdavad ja vinguvad.
Enamik otsib vaid vabandusi
Kui inimene otsib põhjuseid, miks midagi ei ole võimalik, leiab ta neid alati. Vabandused muutuvad nagu teiseks nahaks – mugavad, kuid piiravad.
Need, kes loobuvad vabandustest, panevad end tõeliselt liikuma. Nad ei lase end juhtida hirmul ega kahtlustel, vaid võtavad vastutuse ja teevad järgmise sammu isegi siis, kui kõik pole veel täiuslik.
Julgus ei ole tunne, vaid otsus
Julge olemiseks ei pea end seestpoolt julgelt tundma. Piisab otsusest tegutseda. Tegevus loob enesekindluse, mitte vastupidi.
Julgus on nagu lihas – mida rohkem seda kasutad, seda tugevamaks see muutub. Ka siis, kui sees väriseb, hakkab inimene, kes tegutseb hirmust hoolimata, ühel hetkel tundma, et tal on hoog sees ja võime edasi minna.
Suurim vastane – mineviku vari
Vanal valul ja ebaõnnestumistel mõttes uuesti ja uuesti mängida laskmine on lühim tee paigalseisuni. Mida rohkem inimene elab selles, mis oli, seda vähem näeb ta seda, mis on praegu.
Oluline on õppida oma mõtteid märkama ja loobuma harjumusest elada mineviku stsenaariumites. Mida rohkem tähelepanu on praegusel tegevusel, seda vähem jääb ruumi enesesüüdistustele ja kahetsusele.
Kasvamise algus
Kui vähemalt osa neist põhimõtetest on juba saanud sinu igapäevaelu loomulikuks osaks, on see selge märk: sa ei ela ainult selleks, et kuidagi hakkama saada, vaid selleks, et areneda ja kasvada. Ja see on alles algus.
