Vastus sellele küsimusele näib esmapilgul väga lihtne – loomulikult tuleb toit ära tarbida, mitte ära visata. Tegelikkuses jõuavad aga miljonid tonnid toiduaineid eurooplaste toidulaualt hoopis prügikasti.
Konverents: „Tooted: ära tarbida ei tohi ära visata! Kuhu paneme koma?“
Kuidas seda probleemi lahendada, arutleti Leedu Toiduainetööstuse Assotsiatsiooni korraldatud konverentsil „Tooted: ära tarbida ei tohi ära visata! Kuhu paneme koma?“. See küsimus on Leedu jaoks eriti terav – riik kuulub Euroopa Liidu kümne suurima toiduraiskaja hulka.
„Euroopa Liidu Nõukogu on kinnitanud jäätmete raamdirektiivi, mis sätestab kohustuslikud eesmärgid toidujäätmete vähendamiseks aastaks 2030.
Direktiiv näeb ette, et toidujäätmeid tuleb vähendada:
- toidu töötlemise ja tootmise etapis vähemalt 10% võrra,
- jaemüügis, restoranides, toitlustusettevõtetes ning kodumajapidamistes iga elaniku kohta vähemalt 30% võrra.
Seepärast otsustasime kutsuda kokku kõik huvitatud osapooled, et arutada, milline on olukord Leedus, kui hästi meil on võimalik neid eesmärke saavutada, mis võib takistada ning mis seevastu aidata,“ selgitab Leedu Toiduainetööstuse Assotsiatsiooni direktor Irma Pilipienė.
Euroopa eesmärk: vähendada toiduraiskamist vähemalt poole võrra
FoodDrinkEurope’i peadirektori Dirk Jacobsi sõnul on Euroopa toiduainetööstus endiselt strateegilise tähtsusega majandussektor, kus töötab 4,7 miljonit inimest ja kuhu kuulub üle 300 000 ettevõtte. Samas on sektori konkurentsivõime globaalsel turul nõrgenemas.
Seda mõjutavad üha kasvavad tooraine-, energia- ja logistikakulud, kliimamuutustest tingitud surve põllumajandusele, ebaproportsionaalne regulatiivne koormus ning endiselt ebaefektiivne ressursside kasutus. Jacobs rõhutas, et EL-is läheb igal aastal raisku üle 58 miljoni tonni toitu, väärtusega umbes 132 miljardit eurot.
Dirk Jacobs toonitas, et toiduraiskamisel on otsene seos nii kestlikkuse, toidujulgeoleku kui ka Euroopa konkurentsivõimega: iga kaotatud toode tähendab mitte ainult kaotatud raha, vaid ka täiendavat keskkonnakoormust.
Seetõttu saavad EL-i poliitikameetmetest – nagu jäätmete raamdirektiiv, ringmajanduse algatused ja teised – võtmeinstrumendid, mis kujundavad toidusüsteemi nägu järgmisel kümnendil. „Toetame meetmeid, mis seavad eesmärgiks vähendada toidujäätmeid aastaks 2030.
Oluline on, et meie liikmed tegelevad aktiivselt kaotuste vähendamisega: kasutatakse ümbertöötlemist, annetatakse toitu heategevuseks ning suunatakse tootmise kõrvalsaadusi loomasöödaks, bioenergia tootmisse jne,“ rääkis Jacobs, meenutades, et ainult tehnoloogiast ei piisa – vaja on koosmõju riigiasutuste, tootjate, kaubanduskettide ja tarbijate vahel.
Ta rõhutas ka, et muutuste edukus sõltub sellest, kuivõrd suudavad liikmesriigid luua proportsionaalse, järjepideva ja ettevõtetele arusaadava regulatiivse keskkonna.
Keeruline regulatsioon, toit rändab jäätmetesse
Suured toidutootjad toovad välja, et nende tootmisprotsessid on üles ehitatud nii, et ükski tootmisjääk ei jõua prügilasse – kõik kas taaskasutatakse, töödeldakse ümber või suunatakse loomasöödaks, biokütuseks. Ometi ei soodusta liiga karm seadusandlus alati toidu säästlikku kasutamist.
Leedu õiguslikku raamistikku tutvustas konverentsil advokaat Aleksandra Fedotova, kes tõi esile peamised riiklikud õigusaktid: toiduseaduse, jäätmeseaduse, jaemüügireeglid ning toidu annetamise korra.
Esineja sõnul loovad need õigusaktid praktikas tihti rohkem takistusi kui võimalusi, kui eesmärgiks on toiduraiskamise tegelik vähendamine. Ranged säilivusaja nõuded, suur õigusliku vastutuse risk ning keerukas halduskorraldus tähendavad, et tootjad ja kaupmehed ei saa sageli piisavalt kiiresti annetada turustuskõlbmatuks, kuid ohutut toitu heategevuseks või suunata seda muul viisil taaskasutusse.
Mõnikord võtavad protseduurid nii kaua aega, et toit ei kõlba selleks ajaks enam ei söömiseks ega ka töötlemiseks või näiteks loomasöödaks. See näitab veel kord, kui oluline on integreeritud lähenemine toiduohutusele, toidujäätmete käitlemisele ja toidu annetamisele, lähtudes proportsionaalsuse põhimõttest – nii, et ohutus ja kestlikkus toetaksid, mitte ei välistaks üksteist.
Leedu – üks suurimaid toiduraiskajaid EL-is
Statistika näitab, et toiduraiskamine on Leedus eriti tõsine probleem. Riigis tekib igal aastal ligikaudu 414 000 tonni toidujäätmeid, millest umbes 60% tuleb kodumajapidamistest. Neid andmeid kinnitavad ka värskemad Eurostati näitajad, mida konverentsil esitles Nestlé Balticsi toiduäri juht Baltikumis Vilma Kapočienė.
2022. aasta statistika järgi on Leedu toidujäätmete koguse poolest ühe elaniku kohta EL-is üheksandal kohal. Iga elaniku kohta tekib umbes 140 kg toidujäätmeid aastas. Silmatorkavalt palju raisatakse just kodudes – 86,7 kg inimese kohta, mis on lausa 26% üle EL-i keskmise.
Kuigi 93% Leedu elanikest väidab, et toiduraiskamise vähendamine on nende jaoks oluline, tunnistab 41%, et viskab toitu ära isikliku mugavuse või puuduliku planeerimise tõttu. Vaid viiendik elanikest mõistab õigesti märgiseid „Tarbida kuni“ ja „Parim enne“. See teadmiste puudujääk viib selleni, et igal aastal lähevad prügisse tuhanded tonnid veel täiesti söögikõlblikku toitu.
Toiduraiskamine – kogu riigi ühine vastutus
V. Kapočienė selgitas, et toidukadu tekib iga tarneahela etapis:
- põllumajanduses – kliimamuutuste, haiguste või ebaefektiivse saagi säilitamise tõttu,
- töötlemisel – tehnoloogiliste kaode või praagi tõttu,
- kaubanduses – liigsete tellimuste või halva logistika tõttu,
- kodudes – planeerimata ostude, liiga suurte portsjonite või vale säilitamise tõttu.
Samas tõi esineja mitmeid inspireerivaid rahvusvahelisi näiteid sellest, kuidas tootjad saavad toiduraiskamist vähendada. Näiteks on Nestlé suutnud vähendada oma tehaste toidujäätmeid enam kui 40% võrra alates 2016. aastast ning 95% tehastest töötab juba põhimõttel „null jäätmeid prügilasse“.
Ta jagas ka kogemusi Poolas ellu viidud ulatuslikust ja kogukondi ühendavast projektist, kus koostöös vabaühenduste, kaubanduspartnerite ja kohalike kogukondadega ning kasutades digiplatvorme ja toidu jagamise punkte õnnestus päästa tonne toitu.
Mis sellest kogemusest oleks rakendatav Leedu tingimustes ja mida saaks riigis tervikuna ära teha toiduraiskamise vähendamiseks? Neid küsimusi arutati Rasa Bagdonienė juhitud arutelus, kus V. Kapočienė kõrval osalesid ka:
- Greta Česnaitytė, Keskkonnaministeeriumi jäätmepoliitika grupi vanemnõunik,
- Domantas Grigonis, UAB Estrella Baltics finants- ja tegevjuhtimise direktor,
- dr Rasa Melnikienė, Majanduse ja maapiirkondade arengu instituudi juht,
- Rūta Vainienė, Leedu Kaubandusettevõtete Assotsiatsiooni direktor.
Arutelus jõuti olulise ühise järelduseni: kestliku toidusüsteemi loomine on võimalik vaid siis, kui tegutsetakse koos – poliitikakujundajad, ettevõtted ja tarbijad peavad jagama vastutust. Kui luuakse soodsad tingimused toidu jagamiseks, vastutustundlikuks märgistamiseks, tõhusaks logistikaks ja teadlikkuse tõstmiseks, võib Leedu areneda riigiks, mis mitte ainult ei vähenda, vaid ka lahendab toiduraiskamise probleemi süsteemselt.
