Hiina on astunud olulise sammu võidujooksus järgmise põlvkonna elektriautode akutehnoloogia suunas. Riiklik meedia kinnitas, et GAC Group on lõpetanud riigi esimese suureformaadiliste tahke elektrolüüdiga akuelementide tootmisliini ehituse. See on selge märk, et seni pigem laborites ar prototüüpides nähtud tehnoloogia liigub reaalse tööstusliku tootmise poole.
Tehas töötab veel katserežiimis
Praegu toodab tehas vaid väikseid, katseteks mõeldud partiisid, kuid juba esialgsed numbrid köidavad tähelepanu kogu maailmas. Ettevõtte sõnul võiks uute akude abil elektriautode läbisõit peaaegu kahekordistuda.
Kui tehnoloogia ennast õigustab, muutub elektriautode igapäevane kasutamine märgatavalt. Sõidukid, mis praegu läbivad ühe laadimisega ligikaudu 500 kilomeetrit, võiksid teoreetiliselt ületada 1 000 kilomeetri piiri. See tähendaks vähem peatusi, suuremat liikumisvabadust ning mugavamat reiside planeerimist.
Mis muutub aku ehituses?
Tänased elektriautod kasutavad enamasti liitiumioonakusid, mille sees on vedel elektrolüüt. See vedelik võimaldab ioonidel liikuda ja energiat kanda, kuid selle keemiline ning termiline stabiilsus on piiratud.
Tahke elektrolüüdiga akudes asendatakse vedelik tahke materjaliga. See muudab kogu aku ehituse turvalisemaks ja stabiilsemaks, vähendades lekkimise ja keemiliste reaktsioonide ohtu.
Ohutus ja kuumuskindlus
Tahke elektrolüüt talub kuumust oluliselt paremini ning vähendab süttimisriski. Väidetavalt võivad sellised materjalid püsida stabiilsena kuni umbes 400 °C juures, samal ajal kui tavalised vedela elektrolüüdiga akud jäävad sageli ligikaudu 200 °C piiridesse.
See teeb tahke elektrolüüdi eriti atraktiivseks just suuremahulistes autoakudes, kus ohutusnõuded on väga kõrged ning termiline koormus suur.
Mahtuvus ja energiatihedus
GAC Group testib hetkel akuelemente, mille mahtuvus ületab 60 Ah. See tähendab, et üks element suudab anda 60 amprit voolu ühe tunni jooksul. Mida suurem on üksiku elemendi mahtuvus, seda rohkem energiat mahub terve akuploki sisse.
Ettevõtte teadusjuht Qi Hongzhong on teatanud, et uute elementide energiatihedus on peaaegu kaks korda suurem kui tavapärastel akudel. See paistab silma ka pinnaühiku kohta arvestatud mahtuvuses: uued elemendid ulatuvad kuni 7,7 mAh/cm², samas kui paljud vedela elektrolüüdiga akud ei küüni sageli isegi 5 mAh/cm² tasemeni. Tegemist on märgatava hüppega.
Tootmisprotsess ja selle olulisus
Tahke elektrolüüdiga akude tootmine on tehniliselt keeruline, mistõttu on GAC Group pidanud välja töötama uued tootmismeetodid. Üks olulisemaid uuendusi on nn kuiv anoodiprotsess, mis ühendab mitu sammu – segamise, katmise ja pressimise – üheks sujuvaks protsessiks.
Selline lähenemine lihtsustab tootmist, vähendab energiakulu ja säästab aega. Efektiivsem tootmine omakorda alandab omahinda, mis on elektriautode laiemaks levikuks hädavajalik.
See liin on Hiinas esimene omataoline, mis näitab, et riik on suuteline tootma suureformaadilisi tahke elektrolüüdiga elemente tööstuslikus mahus. Seetõttu nähakse seda saavutust kui strateegilist võitu riigi autotööstusele.
Millal tehnoloogia jõuab tänavatele?
Hoolimata kiirest arengust ei ole tehnoloogia veel homme massiturule valmis. GAC Group plaanib aastal 2026 alustada väiksemamahulisi teste päris sõidukites. Selle käigus uuritakse, kuidas akud käituvad reaalses liikluses ning kuidas nad vananevad erinevates tingimustes.
Pärast katsetusi näeb ettevõte ette järkjärgulist üleminekut suuremahulisele tootmisele. See etapp on ajaliselt planeeritud vahemikku 2027–2030, mistõttu seisab ees veel pikk töö. Lisaks tuleb tagada vajalikud investeeringud ja usaldusväärne tahke elektrolüüdi materjalide tarneahel.
Mida see tähendab autojuhtidele?
Kui antud lubadused täituvad, saavad elektriautod ühe laadimisega sõita oluliselt pikemalt. See vähendaks vajadust sagedaste laadimispeatuste järele ning muudaks sõidukogemuse veelgi sarnasemaks sisepõlemismootoriga autode kasutamisele.
Pikem sõiduulatus tähendaks, et linnas liigeldes peaks keskmine juht oma autot laadima võib-olla vaid korra või paar kuus, sõltuvalt sõiduharjumustest. Tahke elektrolüüdiga akud võivad seega saada üheks võtmetehnoloogiaks, mis viib elektriautode kasutusmugavuse uuele tasemele.
Lõplik mõju sõltub aga sellest, kui kiiresti suudetakse vähendada kulusid ja samaaegselt tagada kõrge töökindlus kogu aku eluea jooksul.
