Paljud ostavad ATV eelkõige mõeldes suvisele hooajale – et seda kasutada talutöödel või niisama lõbusõitudeks. Tegelikult ei ole ATV aga hooajaline sõiduk nagu enamik avatud transpordivahendeid – seda saab kasutada aasta läbi. Eksperdid kinnitavad, et just talvel võib sellega sõitmine olla isegi kõige nauditavam. Kuid kas talveks tuleb eraldi valmistuda ja millele kindlasti tähelepanu pöörata?
Talv – kogenud ATV-sõitjate lemmikaeg
„Talv on tõepoolest ATV-sõitjate lemmikaeg – sellega on äge sõita, palav ei ole ja tolmu samuti mitte. ATV-ga saab läbi igasuguste hangedega, vajadusel saab sellega ka hoovist või teelt lund lükata,“ räägib kogenud neljarattaliste juht ja ettevõtte „Motorider“ spetsialist Adomas Gančierius.
Hea läbitavusega ATV-d suudavadki sõita pea ükskõik kui sügavas lumes. Kogenud juhtidele pakub naudingut külglibisemine ja jäistel teedel kulgemine. Algajatele võib aga libe kate Gančierius’e sõnul ohtlikuks osutuda.
„Spetsiaalseid sõiduoskusi talviseks ATV-kasutamiseks vaja ei ole – sõidutehnika on sama mis suvel. Küll aga tuleb päris lumine ja jääga talv hoolikalt läbi mõelda: kui libe on tee? Talvel tuleb kurvidesse siseneda palju rahulikumalt, sest ATV võib hakata libisema. Kui sõita külglibisemises suurema kiirusega ja masin toetub hangele või tee servale, võib see ümber minna. Talvel juhtubki ümberminekuid tunduvalt sagedamini,“ hoiatab A. Gančierius.
Oluline on hinnata oma oskusi
Gančierius juhib tähelepanu, et talvel kasutatakse ATV-del enamasti samu maastiku- ja porirehve nagu suvel. Nende haarduvus kõval ja libedal pinnal ei ole aga kuigi hea.
„Lumes ja hangede vahel rühib ATV küll väga vapralt, kuid kõval, libedal pinnal – näiteks lumise või jäise tee peal – reageerib see rooli- ja kehaliigutustele aeglaselt. Samas võib agressiivsem gaasi avamine, kui rool on keeratud, masina kiiresti külglibisemisse viia,“ selgitab ekspert.
Kuigi libisemine on tihti aeglane ja kogenud sõitjatel hästi kontrollitav ning just seda paljud naudivadki, on Gančierius’e sõnul ülioluline oma oskusi kainelt hinnata. Libisemise kontrolli tuleks harjutada niikaua, kuni juhi reaktsioonid muutuvad automaatseks. Samuti tuleb arvestada tunduvalt pikema pidurdusteega – porirehvidega, kõval ja libedal pinnal, võib see talvel muutuda väga pikaks.
„Tasub tähele panna ka rehvirõhku – talvel soovitan seda hoida pisut madalamana kui suvel,“ jagab Gančierius nõu parema haardumise saavutamiseks. „Samuti tuleb läbi mõelda pidurdamine: paljudel ATV-del puudub ABS. Ilma selleta võivad rattad tugeval pidurdamisel blokeeruda ja ATV hakkab juhitamata libisema. Sellisel juhul tuleks pidurdada impulssidena.“
Head haardumist tagavad lahendused
Kui sõita sügavas lumes, mille all peitub jää, võib ATV-l haardumisest siiski puudu jääda, eriti siis, kui tuleb ka koormaid vedada. Sel juhul tasub kaaluda ratastele paigaldatavaid lumekette. Nende valik on lai – juba ainuüksi „Motorider“ poes on saadaval vähemalt kuus eri tüüpi. Hinnad algavad umbes 58 eurost kahe keti komplekti eest ja ulatuvad kuni 150 euroni ühe ratta keti eest.
Jäisel pinnal sõites on võimalus rehvidesse keerata spetsiaalsed naastukruvid. Need toimivad kui naastud ja annavad oluliselt parema haardumise. Komplektid, kus on 250–1 000 kruvi, maksavad ligikaudu 40–100 eurot. Lahendus on suhteliselt soodne, kuid nende paigaldamiseks tuleb garaažis aega varuda.
ATV saab vajadusel muuta peaaegu täisväärtuslikuks lumesõidukiks – rataste asemel saab paigaldada roomikud. See on aga märksa kallim lahendus, hinnaga umbes 4 000–5 000 eurot. Sellised süsteemid on populaarsemad põhjapoolsetes riikides, polaarjoone läheduses või sellest kaugemal. Eesti oludes saab ATV enamasti väga hästi hakkama ka tavaliste rehvidega.
Eestlased eelistavad mugavust
Kuna talvel on suurem osa ööpäevast pime, on levinud ATV-dele lisatulede paigaldamine. Valik on väga lai: hinnad ulatuvad mõnest kümnest eurost kuni mitmesaja euroni ning mõned lahendused maksavad juba pea 1 000 eurot. Spetsialistid soovitavad siiski mitte karta müüjate nõu kuulata – hea nähtavus ja turvalisus on täiesti saavutatavad ka 100–200 eurot maksvate tuledega.
Talvise mugavuse lisamiseks on saadaval lenksusoojenduse komplektid ja eraldi soojendusega lenksukäepidemed, mis maksavad ligikaudu 80–130 eurot. Ka gaasihoova (mis ATV-del käib pöidlaga) soojendus on populaarne – hinnad jäävad vahemikku 30–60 eurot. Müügihittide hulgas on näiteks „Shark“ istmesoojenduse element, mis maksab umbes 50 eurot.
„Umbes 90% meie klientidest laseb ATV-le paigaldada soojendusega lenksukäepidemed koos soojendusega gaasihoovaga ning viimasel ajal on üha populaarsemaks muutunud ka soojendusega istmed,“ lisab A. Gančierius.
Kui palju on mõistlik kulutada?
ATV-st võib talveks ehitada tõelise „koletise“, investeerides lisavarustusse mitu tuhat eurot. Eesti kliimas on aga enamasti täiesti piisav, kui kulutada mõnisada eurot – nii saab tagada nii mugavuse kui ka väga hea kasutuskogemuse ka külmade ja karmide ilmadega.
Lõppkokkuvõttes on kõige olulisem turvategur ikkagi juhi enda kogemus, kainelt hinnatud olukord ja selge arusaam oma oskustest. Heal varustusel on oma roll, kuid ohutu talvesõidu alus on <strongmõistlik kiirus, ettevaatlikkus ja trenn libedates oludes.
