Kui oled kunagi avastanud, et kolleeg, kes teeb sama tööd mis sina, teenib rohkem, oli sinu esimene tunne tõenäoliselt viha või solvumine. Ja see on täiesti normaalne. Selline olukord puudutab mitte ainult rahakotti, vaid ka enesehinnangut. Mida teha, kui näiliselt tühise asja tõttu hakkab murenema usaldus tööandja, tiimi või isegi iseenda vastu?
Esmalt võib tunduda, et kõige lihtsam on olukorda ignoreerida ja vaikselt edasi töötada – keegi ju ei armasta “vinguvaid” töötajaid. Kuid ajapikku pettumus koguneb, pinge kasvab ja motivatsioon langeb. Kui sellist olukorda ei lahendata, muutub see vaikseks probleemiks, millel võivad olla väga reaalsed tagajärjed nii inimesele kui ka ettevõttele.
Ära süüdista, vaid mõtle rahulikult läbi
Oluline on mitte hakata kohe kedagi süüdistama või etteheiteid tegema. Pole tähtis, kas said selle info juhuslikult või keegi rääkis seda sulle teadlikult – esimene samm peaks ikka olema läbimõeldud, mitte emotsioonidest kantud.
Rahu ja konteksti hindamine

Esimene emotsioon sellises olukorras on sageli: “Ebaõiglane!” Kuigi see tundub ilmne, tasub siiski endalt küsida mõned küsimused. Kas teie tööülesanded ja ametikoht on tõesti täiesti identsed?
Võib-olla on kolleeg ettevõttes kauem töötanud, tal on rohkem vastutust, ta on läbinud spetsiifilisi koolitusi või oskab paremini palgast läbirääkida? Võib juhtuda, et oled ise oma läbirääkimisoskusi veel täielikult kasutamata jätnud.
Oluline on ka hinnata, kust info pärineb. Kas tegemist on usaldusväärse allikaga? Kas saad olla kindel, et tead kõiki numbreid – koos preemiate, maksude ja võimalike lisakokkulepetega?
Mõnikord selgub, et vahe ei olegi tegelikult nii suur, kui alguses tundus. Kuid isegi siis, kui palgavahe on väga reaalne, ei tasu seda ignoreerida. Küsimus on pigem selles, kuidas teemat käsitleda – kas targalt ja küpselt või emotsioonide ajel.
Valmistu vestluseks juhiga
Kui tunned, et see olukord on sinu jaoks oluline, on aeg valmistuda vestluseks oma otsese juhiga. See ei pea olema rünnak või võrdlus stiilis: “Miks tema saab nii palju ja mina nii vähe?”, vaid konstruktiivne arutelu sinu väärtuse üle ettevõttes.
Pane kirja oma argumendid:
- mida oled viimase aasta jooksul saavutanud;
- kuidas oled panustanud tiimi ja ettevõtte tulemustesse;
- milliseid oskusi ja teadmisi oled arendanud;
- millist vastutust sa reaalselt kannad.
Kui sul on objektiivseid põhjuseid arvata, et sinu palk ei vasta sinu panusele, too need rahulikult välja. Võimalik, et juht ei ole olukorda lihtsalt niimoodi läbi mõelnud.
Kasuks tuleb ka turutasu uurimine – kui sinu ametikoht, kogemus ja vastutus on teistes ettevõtetes väärt kõrgemat palka, on see tugev argument läbirääkimistel.
Ära võrdle – läbirääkimiste keskmes oled sina ise

Üks suurimaid vigu sellistes olukordades on liigne võrdlemine teise inimesega. See on inimlik, kuid see ei vii edasi. Läbirääkimistel tasub rääkida eelkõige iseendast:
“Usun, et minu panus sellesse meeskonda on suurem kui minu praegune töötasu peegeldab.”
“Soovin siin edasi areneda, aga selleks on vaja vastastikust kokkulepet ja usaldust.”
Sellised sõnastused loovad usaldust, mitte konflikti. Juhid hindavad töötajaid, kes suudavad selgelt ja lugupidavalt oma ootustest rääkida. Isegi kui tulemus ei ole kohe positiivne, loob konstruktiivne jutuajamine aluse edaspidisteks muudatusteks.
Kui vastust ei tule – aeg ümber mõelda
Kui ka pärast vestlust olukord ei muutu ning juht ei selgita seisu arusaadavalt ega näita välja valmisolekut tulevikus midagi muuta, tasub endalt küsida: kas see on töökeskkond, kus ma tahan pikemalt olla?
Sa ei pea võtma ebaõiglust iseenesestmõistetavana. Mõnikord ei ole lahkumine põgenemine, vaid küps samm oma professionaalse eneseväärikuse kaitseks.
Tasub ka laiemalt jälgida ettevõtte kultuuri:
- Kas palkade kujundamine on läbipaistev?
- Kas küsimuste küsimist julgustatakse või nähakse seda probleemina?
- Kas tunnustamine ja tasustamine tunduvad süsteemsed või juhuslikud?
Kui nendele küsimustele tuleb pigem eitav vastus, võib probleem olla palju laiem kui ainult palk.
Vaikimine ei lahenda – räägi, aga targalt
Iga olukord on omanäoline, kuid üks põhimõte kehtib alati: vaikimine ei vii lahenduseni. Kui tunned, et sind ei väärtustata õiglaselt, räägi sellest. Rahulikult, argumenteeritult ja enesekindlalt.
Tihti on nii, et selleks, et teised näeksid sinu väärtust, pead kõigepealt seda ise selgelt nägema ja sõnastama. Alles siis saad oodata, et tööandja seda väärtust ka päriselt arvesse võtaks.


