Lendamine seostub paljudele inimestele seikluste, uute kogemuste, väljakujunenud traditsioonide ja rahvusvaheliste marsruutidega. Kuid on üks osa kogu protsessist, mida enamik hea meelega väldiks – turvakontroll. Pikad järjekorrad, kohustus elektroonika kotist välja võtta, vedelike rangelt piiratud kogused ja pidev närvipinge on saatnud reisijaid juba aastaid.
Oslo lennujaam käivitab ulatusliku turvakontrolli uuenduse
Seetõttu mõjus uudis Oslo lennujaamast kogu Euroopale üllatava ja väga positiivse sõnumina. Norra lennujaamade haldaja Avinor teatas, et Oslo Gardermoeni lennujaamas algab laiaulatuslik turvakontrolli ümberkorraldus ning uue tehnoloogia kasutuselevõtt.
Seda projekti peetakse üheks piirkonna kõige uuenduslikumaks ning selle mõju võib kujuneda eeskujuks kogu Euroopa Liidule. Kuigi praegu on see ainus Norra lennujaam, kus sellised muudatused on plaanis, muutuvad arutelud lennujaamade tehnoloogilise uuendamise üle kogu Euroopas üha aktiivsemaks.
Uue põlvkonna turvaseadmed ja CT-tehnoloogia
Avinori sõnul näeb leping ettevõttega Sensec Solution AS ette täiesti uue põlvkonna turvakontrolli seadmete kasutuselevõttu. Need süsteemid põhinevad kõrgelt arenenud kompuutertomograafia (CT) tehnoloogial, mis võimaldab kontrollida käsipagasi sisu ilma, et reisijad peaksid järgima seniseid tülikamaid protseduure.
Selline tehnika suudab luua käsipagasist detailseid kolmemõõtmelisi kujutisi, mis teeb turvatöötajate jaoks keelatud või riskantsete esemete tuvastamise oluliselt lihtsamaks ja täpsemaks.
Lennujaama juhtkond rõhutab, et praegune turvakontrolli infrastruktuur on oma tehnoloogilise elutsükli lõpus. Rohkem kui kümme aastat kasutusel olnud seadmed ei vasta enam tulevastele EL-i nõuetele. Seetõttu ei ole investeering uude kontrollisüsteemi ainult mugavuse, vaid ka hädaolukorra vältimiseks hädavajaliku ohutuse küsimus.
Juhi sõnul aitab uus süsteem suurendada nii efektiivsust kui ka läbilaskevõimet. See tähendab lühemaid järjekordi, kiiremat liikumist ja vähem stressi. Eesmärk on tagada, et kõik reisijad saaksid võimalikult sujuvalt teenindatud, eriti arvestades, et Oslo on üks olulisemaid lennuliikluse sõlmpunkte kogu Skandinaavias.
Revolutsiooniline muutus reisijate kontrollimises
Reisijate jaoks kõige meeldivam muudatus on võimalus jätta elektroonika käsipagasisse. Just sülearvutite, tahvlite ja kaamerate väljavõtmine tekitab turvakontrollis enim viivitusi. Tänu uuele tehnoloogiale võivad reisijad need seadmed edaspidi koti sisse jätta.
Veelgi olulisem on see, et kogu Euroopa vedelikeveo reeglid on juba märkimisväärses muutumises. Kuigi paljudes lennujaamades kehtib endiselt 100 ml piirang, liigub üha rohkem EL-i riike süsteemi suunas, mis lubab käsipagasis kaasa võtta märksa suuremaid vedelikukoguseid.
See on võimalik vaid nendes lennujaamades, kus on paigaldatud kõrgtehnoloogilised 3D CT-skannerid. Euroopa Komisjoni otsuse alusel võivad sellised lennujaamad lubada käsipagasis vedelikke kogusega kuni 2 liitrit ühe pakendi kohta, mis muudab traditsioonilise 100 ml piiri nende jaoks sisuliselt vananenuks.
Selliseid muudatusi on juba näha mitmes Euroopa lennujaamas, kuid süsteem ei ole veel ühtne. Seetõttu peavad reisijad endiselt iga konkreetse lennujaama reegleid eraldi kontrollima – ühes võivad suuremad vedelikukogused olla lubatud, teises kehtib aga veel täiel määral vana kord.
Praktika näitab, et kaasaegne kontrollitehnika muudab samm-sammult kogu reisikogemust. See lihtsustab nii lühikeste ärireiside pagasi planeerimist kui ka perede reisimist väikeste lastega, kus vedelike kogus ja mugavus on eriti olulised.
Turvalisus muutub reaalselt tõhusamaks
Uue põlvkonna turvatehnoloogia eelised ei piirdu üksnes mugavusega. Süsteem on kavandatud nii, et see tuvastab keelatud esemeid märksa tõhusamalt kui varasemad lahendused.
Turvaspetsialistid saavad kontrollitava pagasi kohta selgema ja detailsema pildi, suudavad ohtlikke esemeid kiiremini tuvastada ning vähendada oluliselt vigade tõenäosust. See tähendab reisijate jaoks mitte ainult vähem närvipinget, vaid ka reaalselt kõrgemat turvalisuse taset, mida Norra – nagu ka teised Euroopa riigid – peab üheks oma peamiseks prioriteediks.
Miks alustatakse just Oslo lennujaamast?
Oslo lennujaam on Norra keskne lennuliikluse sõlm, kust läbib aastas üle 30 miljoni reisija. See muudab Gardermoeni strateegiliselt sobivaks kohaks, kus uut tehnoloogiat reaalse reisijatevoo tingimustes katsetada ja hinnata.
Norra seab endale ka eesmärgi kaasaajastada lennundusinfrastruktuuri ja vähendada lennujaamade keskkonnamõju. Uued kontrollisüsteemid on energiatõhusamad kui varasemad seadmed, mis aitab vähendada energiakulu ja CO₂ jalajälge. See on otseses kooskõlas Euroopa Liidu soovitustega jätkusuutliku transpordi arendamiseks.
Huvitav detail on see, et Avinori esindajate sõnul alustab praegu seda suurt muutust ainult Oslo lennujaam. Nii saab tehnoloogiat reaalselt testida, hinnata reisijate tagasisidet ning valmistuda võimalikuks laiemaks uuenduseks kõigis lennujaamades, mida Avinor Norras haldab.
Kas sama tehnoloogia levib üle Euroopa?
Kuigi Norra ei kuulu Euroopa Liitu, järgib riik lennunduses sageli EL-i norme ning teeb tihedat koostööd turvalisuse küsimustes. Sel põhjusel võib Oslot pidada omamoodi katsepolügooniks kõigile neile, kes kaaluvad sarnast moderniseerimist oma lennujaamades.
Kui tulemused osutuvad edukaks, on väga tõenäoline, et sellised süsteemid levivad järk-järgult üle kogu Euroopa. See tähendaks lennureiside jaoks kauaoodatud murrangut – vähem piiranguid, sujuvamat liikumist ja märkimisväärselt paremat reisikogemust, millest miljonid eurooplased on aastaid unistanud.
