Viimased meditsiiniuuringud on toonud päevavalgele ootamatu, kuid väga lootustandva tõsiasja: COVID-19 vastu loodud mRNA-vaktsiinid võivad aidata ka vähihaigeid. Teadlased on täheldanud, et patsiendid, kes said selle vaktsiini esimese saja päeva jooksul pärast immunoteraapia alustamist, elasid koguni kuni kaks korda kauem kui need, kes vaktsiini ei saanud.
See avastus on käivitanud uue arutelulaine meditsiinimaailmas ning võib oluliselt muuta tavapärast lähenemist onkoloogiliste haiguste ravile. Uudis pakub suurt heameelt nii arstidele kui ka patsientidele üle kogu maailma. mRNA-tehnoloogia, mida veel hiljuti peeti eeskätt viirushaiguste vastu võitlemise tööriistaks, on näidanud oma potentsiaali ka vähirakkude vastases võitluses.
mRNA-vaktsiin kui uus võimalus vähi ravis
Uuringud näitavad, et selline vaktsiin aktiveerib immuunsüsteemi, aidates sellel paremini ära tunda ja hävitada kasvajaid. Tegemist on suhteliselt odava, kättesaadava ja ohutu viisiga parandada vähihaigete elulemust. Ekspertide hinnangul võib see avastus olla üks olulisemaid viimaste aastate meditsiinilisi uudiseid.
Kui tulemused kinnituvad suuremahulistes uuringutes, võivad mRNA-vaktsiinid saada lahutamatuks osaks vähi ravis kasutatavast immunoteraapiast kogu maailmas.
Uuring, mis raputas onkoloogiamaailma
Uuringu viisid läbi Texase Ülikooli MD Andersoni väikeskuse spetsialistid, keda juhtisid teadlased Steven Lin ja Adam Grippin. Nad analüüsisid enam kui tuhande onkoloogilise patsiendi andmeid, keda raviti aastatel 2019–2023. Varasemad tööd olid juba viidanud sellele, et mRNA-preparaadid võivad immuunsüsteemi tugevdada, kuid nüüd suudeti tõestada, et neist on kasu ka vähi vastases võitluses.
Selgus, et COVID-19 vastane vaktsiin ei kaitse patsienti üksnes viiruse eest, vaid „treenib“ immuunsüsteemi paremini ära tundma vähirakke. Patsiendid, kes vaktsiini said, omasid kahekordselt suuremat tõenäosust elada vähemalt kolm aastat pärast ravi algust võrreldes nendega, kes vaktsiini ei saanud. Uuringu tulemusi esitleti Euroopa onkoloogiakongressil Berliinis, kus need pälvisid väga suurt tähelepanu.
Kuidas vaktsiin immuunsüsteemi toetab?
mRNA-vaktsiinid toimivad kui ohusignaal immuunsüsteemile: need panevad organismi kaitsesüsteemi valvsamaks ning aitavad haiguskoldeid kiiremini märgata. Vähirakud toodavad sageli valku nimega PD-L1, mis takistab immuunsüsteemil neid tõhusalt rünnata.
Koos nn PD-L1 inhibiitoritega aitab vaktsiin selle kaitsebarjääri murda. Uuringud näitasid, et vaktsiini saanud patsientidel olid immuunrakud märksa aktiivsemad ning reageerisid vähilistele muutustele kiiremini. Kuigi täpne toimemehhanism pole veel täielikult selge, on üks asi kindel: sellised vaktsiinid võivad kujuneda oluliseks uueks relvaks võitluses vähi vastu.
Uus lootus patsientidele ja arstidele
Teadlased loodavad, et tulevikus saavad mRNA-vaktsiinid rutiinseks osaks immunoteraapiast. Praegu valmistutakse kolmandaks kliiniliste uuringute etapiks, mis võimaldab tehnoloogia tõhusust veelgi põhjalikumalt hinnata. Kui tulemused korduvad, võib see oluliselt muuta kogu onkoloogilise ravi standardeid.
„Loodame, et need vaktsiinid ei paranda üksnes patsientide tulemusi, kes juba saavad immunoteraapiat, vaid annavad ka uusi võimalusi neile, kellele praegused ravimeetodid ei mõju,“ selgitas uuringu autor Adam Grippin. mRNA-vaktsiinide näide näitab, et tipptasemel tehnoloogia võib olla samaaegselt nii tõhus, taskukohane kui ka elusid päästev.
