Universum näib tohutult suur ja tühi, kuid aeg-ajalt toob see meieni külalisi paikadest, kuhu me ise kunagi ei jõua. Mõne nädala pärast kihutab üks selline rändur suhteliselt lähedalt mööda Maast, andes astronoomidele harukordse võimaluse vaadelda tähesüsteemidevahelist komeeti palju lähemalt, kui see tavaliselt võimalik on. Kui objekt on nähtav vaid lühikest aega, muutub iga vaatluste tund sõna otseses mõttes kuldaväärt.
See külaline kannab nimetust 3I ATLAS ning on juba jõudnud teadlaste seas suurt huvi äratada. Tegemist on taevakehaga, mis on saabunud mõnest teisest tähesüsteemist, mistõttu võib selle koostis ja käitumine olla sootuks teistsugune kui meil tuttavatel komeetidel. Sellised kohtumised tuletavad meelde, et Päikesesüsteem ei ole suletud saar, vaid osa suuremast kosmilisest liiklusest.
Eesootav möödumine on kosmilises mõõtkavas väga lähedane, kuigi palja silmaga me komeeti siiski ei näe. Ka teleskoobis jääb ta pigem vaguraks ja ähmaseks, ent tema väga suur kiirus ja aktiivsus annavad lootust koguda hulgaliselt väärtuslikke andmeid. Mida rohkem suudame nüüd näha ja mõõta, seda rohkem vastuseid saame tulevikus teiste planeedisüsteemide kohta.
Kolmas kinnitatud tähtedevaheline rändur
3I ATLAS avastati juuli alguses ning sellest sai alles kolmas kinnitatud tähtedevaheline objekt kogu vaatlusajaloo jooksul. Enne seda teati vaid „1I ‘Oumuamuat“ ja „2I Borisovit“, mistõttu võrreldakse iga uut kosmilist tulnukat kohe nende kahe eelkäijaga. Juba ainuüksi asjaolu, et selliseid kehi leitakse üha sagedamini, näitab, kui palju on meie otsingu- ja vaatlusvõimekus paranenud.
See komeet paistab silma erakordselt suure kiiruse poolest – ligikaudu 60 kilomeetrit sekundis – ning orbiidiga, mis üheselt näitab, et ta ei kuulu meie Päikesesüsteemi. 19. detsembril möödub 3I ATLAS Maast umbes 269 miljoni kilomeetri kauguselt. Inimese mõõtkavas on see tohutu vahemaa, kuid kosmoses on see peaaegu et käeulatuses.
Mida me komeedi kohta juba teame?
Komeedi lähedalend Päikesele on juba aset leidnud – kõige väiksema kauguseni jõudis ta 29. oktoobril ning liigub nüüd tasapisi taas eemale. Esimesed spektrivaadeldused annavad alust arvata, et 3I ATLAS võib olla vanem kui meie enda planeedisüsteem. Samuti paistab see silma ebaharilikult suure süsihappegaasi (CO₂) sisalduse poolest, mis viitab tõenäoliselt hoopis teistsugustele kujunemistingimustele kui Päikesesüsteemis.
Sellised omadused on intrigeerivad, sest need avavad justkui akna võõrasse „kosmilisse kööki“, mille täpset asukohta me tõenäoliselt kunagi ei suuda kindlaks teha. Kui komeet ongi moodustunud teistsuguses keemilises keskkonnas, on ta omamoodi looduslik proov, mis on meieni jõudnud ilma ühegi kosmosekapsli või eraldi missioonita. Nii tekib teadlastel harukordne võimalus kontrollida teooriaid planeetide ja väikekehade tekkest teistes tähesüsteemides.
Neli missiooni jahil ja allesjäänud mõistatused
Kui nähtavale ilmub niivõrd haruldane objekt, rakendub tööle kogu globaalne vaatlusvõrgustik. Hubble’i kosmoseteleskoop jäädvustas novembri lõpus komeedi hõredat ümbrist ehk koomast kiirgavat materjali ning näitas, et 3I ATLAS on pärast Päikese-lähedast hetke üha heledamaks muutunud. ESA sond JUICE pildistas komeeti Jupiteri lähedusest, umbes 66 miljoni kilomeetri kauguselt, ning nägi lisaks koomale ka kahte eristatavat tolmusaba haru.
Lisainfot pakkusid ootamatult ka NASA missioonid PUNCH ja STEREO, mis tabasid komeedi oma kaadritesse juba varasematel kuudel. Ometi jääb palju küsimusi endiselt vastuseta, eeskätt komeedi tuuma täpne suurus, mis võib olla vaid mõnisada meetrit või ulatuda mitme kilomeetrini. Teadlased arutlevad isegi võimaliku krüovulkanismi ehk jäävulkaanilise tegevuse üle, kuid ilma otsese kosmoselennuta oleksid need veel pikalt vaid hüpoteesid.
