Suveesõidud ja kütusesääst: kümme mõistlikku harjumust, mis langetavad kulu ilma autot piinamata

Suvel sõidetakse sageli rohkem: puhkusereisid, nädalavahetuse väljasõidud, linnast maale ja tagasi. Koos läbitud kilomeetritega kasvab ka kütusearve, mida iga juhi rahakott kohe tunneb. Õnneks ei tähenda väiksem kütusekulu tingimata ebamugavamat või aeglasemat sõitu.

Mitmed harjumused, mida saab rakendada peaaegu iga autojuht, aitavad kulu vähendada ilma, et auto või mootor kannataks. Allpool on ülevaade praktilistest võtetest, mis kehtivad nii bensiini-, diisel- kui ka hübriidautode puhul.

Mõistlik kiirus ja sujuv sõit annavad suurima võidu

Kiiruse vähendamine maanteel isegi veidi võib anda märgatava kokkuhoiu, sest õhutakistus kasvab koos kiirusega. Näiteks kui harjutada maanteel 110 kilomeetri asemel 95–100 kilomeetri tunnis liikumist, võib kulu langeda ilma, et reis märkimisväärselt pikeneks.

Oluline on ka sõidu sujuvus. Järsud kiirendused, sagedane pidurdamine ja hoogne „punase foori poole“ kihutamine kulutavad kütust rohkem kui ühtlane liikumine. Hoia pikivahet, vaata liiklust ette ja kasuta võimalusel mootoriga pidurdamist, lastes gaasipedaali lahti juba varakult.

Kliimaseade, aknad ja tuuletakistus

Suvel on kiusatus sõita avatud akendega, eriti linnakiirusel. Madalatel kiirustel on see kütusekulule väiksema mõjuga, kuid maanteel lisab tuuletakistus tunduvalt kulu. Pikematel sõitudel on kliimaseade üldjuhul ökonoomsem kui avatud aknad suurtel kiirustel.

Samal ajal ei tasu kliimaseadet hoida pidevalt kõige külmemas asendis. Mõistlik temperatuur, näiteks 22–23 kraadi, hoiab auto mugava, aga ei koorma liigse energiakuluga mootorit. Kui auto on tugevalt üles kuumenenud, lase esmalt uksed ja aknad korraks lahti, et kuum õhk välja pääseks, ning seejärel lülita konditsioneer tööle.

Lisaks tasub vaadata auto peale, kas sinna on ajutiselt lisandunud tuuletakistust tekitavaid lisasid. Tühi katuseraam, rattahoidja või katuseboks võivad kütusekulu märgatavalt kasvatada. Kui neid parasjagu ei kasutata, on mõistlik need maha võtta.

Rõhk rehvides ja hooajal sobivad rehvid

Rehvirõhk mõjutab otseselt veeretakistust ja seega ka kütusekulu. Liiga madala rõhuga rehvid suurendavad nii kulu kui ka rehvide enda kulumist. Rehvirõhku tasub kontrollida vähemalt kord kuus ja kindlasti enne pikemat reisi.

Võta aluseks auto tootja soovitatud rõhk, mis on tavaliselt kirjas kütuseluugi kaanel või uksepostil. Kui auto on tugevalt koormatud, näiteks perekond koos pagasiga, kasuta suurema koormusega sõiduks mõeldud rõhunäitu. Oluline on rõhk kontrollida külmade rehvidega, mitte pärast pikka sõitu.

Suveperioodil tasub eelistada rehve, mille veeretakistus on mõistlikus tasakaalus pidamise ja müraga. Raske, jäme muster võib küll teatud olukordades pakkuda paremat haardumist, kuid igapäevasel sõidul toob pehme seguga ja sportlik rehvitüüp sageli kaasa suurema kütusekulu.

Pagasiruum ei pea olema liikuv ladu

Paljudel autodel kogunevad pagasiruumi esemed, mida tegelikult igapäevaselt ei vajata. Lisakaal tähendab, et mootor peab rohkem tööd tegema. Eriti tunneb lisakaalu mõju linnas, kus tuleb pidevalt kiirendada.

Enne suvist reisi tasub pagasiruumi kriitilise pilguga vaadata ja tarbetud asjad eemaldada. Samas peab autos siiski alles jääma hädavajalik varustus, näiteks ohukolmnurk ja tungraud. Mõistlik on kasutada eraldi kasti või kotti, kuhu panna ainult püsivalt vajalikud tööriistad ja abivahendid.

Mootori tehniline seisukord ja hooldus

Heas korras mootor töötab efektiivsemalt ja kulutab vähem kütust. Umbe läinud õhu- või kütusefiltrid võivad kulunäitu suurendada, samuti süütesüsteemi vead bensiini- ja gaasiautodel. Kui auto gaasipedaalile reageerib loiult või tühikäik on ebaühtlane, tasub lasta spetsialistil auto üle vaadata.

Regulaarne õlivahetus on oluline mootori pikaealisuse seisukohalt, kuid võib kaudselt mõjutada ka kütusekulu. Kulunud või vale viskoossusega õli suurendab sisehõõrdumist. Õli ja filtrid tuleks vahetada vastavalt tootja juhistele ja valida kvaliteetsed tooted, mis sobivad konkreetsele mootorile.

Samuti tasub aeg-ajalt jälgida rataste geomeetriat. Kui auto „tõmbab“ ühele poole või rool ei seisa sirgelt, võib see lisaks rehvide ebaühtlasele kulumisele ka kütusekulu suurendada. Geomeetria ja veermikuprobleemid on pigem töökoda nõudev teema, mitte kodune parandusprojekt.

Planeerimine, navigatsioon ja lühisõitude vältimine

Suveperioodil tekivad sõidud tihti spontaanselt, kuid veidi planeerimist võib vähendada korduvatele ringidele kuluvat aega. Kui on vaja käia mitmes kohas, on mõistlik liita käigud üheks pikemaks sõiduks, mitte teha terve päeva jooksul mitmeid külma mootoriga lühisõite.

Külm mootor kulutab rohkem kütust, sest rikastab segu, kuni töötemperatuur on saavutatud. Kui võimalik, tasub eelistada veidi pikemat, kuid ühtlasema liiklusega marsruuti ummikurohke lühitee asemel. Navigatsioonirakendused aitavad valida reaalajas liikluse põhjal sujuvama tee, mis võib praktikas anda väiksema kulu.

Sõiduvõtted, mida tasub pigem vältida

Viimastest kütusehindade kõikumistest innustatuna proovivad mõned juhid äärmuslikke „säästunippe“, mis võivad autole halvasti mõjuda. Näiteks liiga madalatel pööretel sõitmine suure käiguga teeb mootorile karuteene ja võib tekitada vibratsiooni ning pikemas plaanis tehnilisi rikkeid.

Samuti pole mõistlik auto pidevalt vabakäigule panna, eriti laskumistel. Kaasaegsed mootorid lõpetavad gaasita pidurdamisel kütuse sissepritse, seega on käiguga mootoriga pidurdades kulu tihti hoopis väiksem kui vabakäigul veeremisel. Lisaks on roolivõim ja pidurivõim sõltuvalt autost seotud mootori tööga, mis teeb vabakäigul „säästmise“ ohutuse mõttes küsitavaks.

Kokkuvõte: väikesed sammud, püsiv kokkuhoid

Kütusesääst ei seisne ühes imetrikis, vaid hoolikalt valitud harjumuste kogumis. Sujuv sõit, mõõdukas kiirus, õiged rehvirõhud, liigne kaal pagasiruumist välja ja korralik hooldus loovad koos märgatava erinevuse.

Kui lisada siia mõtestatud kliimaseadme kasutus ja parem sõitude planeerimine, saab suvine sõiduaeg jääda sama mugavaks, kuid kütusearve veidi väiksemaks. Need sammud ei nõua erivarustust ega suuri investeeringuid, ainult teadlikku suhtumist igapäevasesse autosõitu.