Euroopa Parlament hääletas kolmapäeval selle poolt, et selliseid nimetusi nagu „veganburger“, „taimne vorst“ või „taimne praad“ ei tohiks enam kasutada – edaspidi oleks lubatud neid nimesid anda ainult päris, loomset päritolu toodetele.
Mis täpselt muutub ja mis on veel arutlusel
355 parlamendiliiget hääletas muudatuse poolt ja 247 vastu. Sellega kiideti heaks ettepanek muuta määrust, mille eesmärk on kaitsta põllumehi ja tugevdada nende läbirääkimispositsiooni toidutarneahelas.
Üks olulisemaid muudatuse eesmärke on takistada taimsetel toodetel kasutada nn „lihekeelt“, mis toetajate hinnangul võib tarbijaid eksitada.
Kuigi tegu ei ole veel lõpliku määruse tekstiga, näitab hääletus selgelt Parlamendi seisukohta – lihanimetused peaksid kuuluma ainult loomset päritolu toodetele.
Keelatud terminite hulka kuuluvad lisaks „köögiviljaburgerile“ ja „veganvorstile“ ka sellised sõnad nagu „hamburger“, „munakollane“ ja „munavalge“, kui neid kasutatakse taimsete asendustoodete kirjeldamiseks.
Määruse täpset sõnastust hakkavad veel läbi rääkima Euroopa Parlament, Euroopa Komisjon ja liikmesriikide esindajad, mistõttu lõplik lahendus võib detailides muutuda.
Suund on aga selge – soovitakse, et tarbijad teaksid täpselt, mida nad ostavad ja tarbivad, ning et loomset päritolu toodete tootjad ei kaotaks oma konkurentsieelist.
See ei ole ESis esimene selline samm
Sarnast loogikat rakendatakse juba aastaid piimatoodete puhul. Euroopa Liit on varem sätestanud, et nimetused nagu piim, koor, või, juust ja jogurt on lubatud üksnes toodetele, mis on valmistatud loomse päritoluga piimast.
Seetõttu näemegi nüüd pakenditel mitte „kaerapiim“, vaid „kaerajook“, mitte „sojajuust“, vaid „sojatooted“ või muu neutraalsema nimetuse.
Juba 2020. aastal tehti katse keelata liha nimetuste kasutamine ka taimsete toodete puhul, kuid toona ei saanud see ettepanek parlamendis piisavat toetust.
Tänavu on olukord muutunud – tõenäoliselt on suuremat mõju avaldanud kasvanud põllumeeste surve ja avalikud protestid, eriti Prantsusmaal ja Poolas, kus põllumajandusel on tugev poliitiline kaal.
Kriitika: tarbijad ei ole rumalad ja nimed aitavad orienteeruda
Taimsete toodete tootjad suhtuvad sellesse sammu kriitiliselt. Nende hinnangul mõistavad tarbijad väga hästi, et „veganburger“ ei ole valmistatud veiselihast ja „sojavorstid“ ei sisalda sealiha. Sellised nimetused aitavad nende sõnul hoopis kiiremini aru saada, milleks toodet kasutada ja mis rolli see toidulaual täidab, mitte ei püüa kedagi petta.
Lisaks hoiatatakse, et sellised piirangud võivad kahjustada aina populaarsemaks muutuvaid taimseid ja keskkonnasäästlikumaid toiduvõimalusi. Mõned ettevõtete esindajad leiavad, et tegu on teadliku sammuga, mille eesmärk on pidurdada taimsete toodete konkurentsi, sest need võtavad üha enam riiulipinda traditsioonilise liha kõrvalt.
Viimase sõna ütlevad läbirääkimised, suund on aga paigas
Praegu võivad tarbijad poelettidel näha veel tavapäraseid nimetusi – „veganburger“, „taimne vorst“ või „avokaadomääre taimse majoneesiga“ on endiselt lubatud.
Kui aga määruse lõplik tekst jääb kehtima ilma suuremate muudatusteta, tuleb tootjatel ümber nimetada kümneid tooteid ning pakendid vahetada välja üle kogu Euroopa.
Osa inimesi tervitab seda kui võimalust hoida „päris liha“ mainet ja toetada traditsioonilist põllumajandust, teised näevad selles liigset bürokraatiat ja sekkumist turumajandusse ning tarbijate valikuvabaduse piirangut.
On siiski selge, et EL on otsustanud toidu märgistamist senisest rangemalt reguleerida – mitte ainult selguse huvides, vaid ka põllumajanduse huvide kaitseks.
See tähendab, et tulevikus võivad isegi sellised sõnad nagu „praad“ või „vorst“ olla lubatud ainult ühes tähenduses – ainult siis, kui toode on valmistatud lihast. Kõik muu peab endale leidma uued nimed.
