Kuigi elektriautod on ka Eesti teedel muutumas üha tavapärasemaks, suhtuvad paljud juhid neisse endiselt ettevaatusega. Suurim mure ei puuduta ei elektri hinda ega laadimisvõrku, vaid auto „südant“ – akut. Selle väärtus võib ulatuda koguni kuni 40 protsendini auto hinnast, mistõttu tahab iga ostja teada, kas see süda kestab ka aastaid edasi. Seni tuli ostjal usaldada müüja juttu või üksikuid sertifikaate, kuid alates 2027. aastast muutub olukord põhjalikult. Euroopa Liidu kehtestatava aku passi kasutuselevõtt toob igale elektriautole kohustusliku dokumendi ja avab täiesti uue läbipaistvuse ajastu.
Uus dokument, mis muudab mängureegleid
Eestis, nagu kogu Euroopa Liidus, hakkab kehtima nn digitaalne aku pass – dokument, mis kujuneb elektriautole sisuliselt samaväärseks „tehnopassiks“. Idee on lihtne, aga sisult murranguline: iga kasutatud elektriauto ostja saab näha aku tegelikku seisukorda, selle ajalugu ning isegi kasutatud toorainete päritolu.
See ei ole pelgalt seisukorra kiire kontroll, vaid põhjalik elektrooniline toimik, kuhu kantakse aku kohta muu hulgas:
• kulumise näitajad,
• laadimistsüklite arv,
• üle normi olnud temperatuuride episoodid,
• tooraine päritolu,
• CO₂ jalajälg,
• info tulevase taaskasutuse ja ringlussevõtu kohta.
Digitaalse toote passi (DPP) ideed täpsustab Euroopa määrus (EL) 2024/1781, mille rakendamiseks valmistub juba ka Eesti majandus- ja infotehnoloogiaministeerium. Määrus sätestab, et toote elukaare iga etapp – alates tootmisest kuni taaskasutuseni – peab olema läbipaistev. Aku pass on neist vaid üks: tulevikus kannavad sarnast QR-koodi ka rõivad, tekstiilitooted ja isegi rehvid. Just elektriautode puhul on aga muutus kõige suurem, sest infopuudus võib täna tähendada tuhandete eurode hinnavahet.
Miks Eesti ostjad elektriautosid endiselt pelgavad?
Kuigi elektriautode populaarsus kasvab igal aastal, näitavad küsitlused, et suur hulk juhte eelistab neid endiselt vältida. Dekra andmetel ei ole koguni 43 protsenti autojuhtidest valmis ostma kasutatud elektriautot just seetõttu, et aku seisukord on neile ebaselge. Eestis võimendab seda hirmu väike koduturg, suur sisseveo osakaal ja tõsiasi, et paljude sõidukite tegelik ajalugu jääbki poolenisti mõistatuseks.
Autotootjate senised sertifikaadid kajastavad valdavalt ainult akutervise näitajat (SoH – State of Health), kuid alates 2027. aastast on see vaid üks osa suuremast pildist. Ühtne, standardiseeritud aku pass koondab info, millele saavad tugineda nii ostjad, töökojad kui ka kindlustusandjad. Auto tegelikku tehnilist seisukorda ei ole enam võimalik varjata – läbipaistvus saab olema võrreldav sellega, kuidas täna kontrollitakse läbisõidu ajalugu CarVerticali või Transpordiameti andmebaasist.
Kuidas aku pass praktikas toimib?
Dokument on täielikult digitaalne ja kättesaadav internetis. Ostjal tuleb vaid skaneerida QR-kood, mis on märgitud auto dokumentides või sõidukil. Info uuendub automaatselt auto juhtsüsteemide põhjal – käsitsi täidetavaid vorme ega subjektiivseid tõlgendusi ei ole vaja.
Ostja saab näha näiteks järgmisi andmeid:
• aku täpne tervisenäitaja (SoH),
• mitu korda on akut laetud vahelduv- (AC) ja alalisvooluga (DC),
• kas auto on ületanud soovitatavaid töötemperatuure,
• kas ja millal on vahetatud aku mooduleid,
• millist toorainet on aku tootmisel kasutatud,
• aku tootmisega kaasnenud CO₂ jalajälg,
• soovitatav taaskasutuse või ringlussevõtu viis.
Sellest saab väärtuslik tööriist kõigile, kes otsivad igapäevaseks kasutuseks usaldusväärset sõidukit või kavandavad pikka kasutusiga. Samal ajal aitab aku pass murda visalt püsivat müüti, et kümneaastase elektriauto aku on paratamatult kasutuskõlbmatu. Reaalsed mõõdetud andmed näitavad, kui palju töövõimet akul tegelikult alles on.
Millist kasu toob aku pass Eesti ostjatele ja müüjatele?
Kasutatud elektriauto väärtus ei sõltu enam ainult läbisõidust ja varustusest, vaid ka objektiivsest aku ajaloost. Saksamaal tegutsevate sõltumatute sertifitseerimiskeskuste, nagu Aviloo, kogemus näitab, et ametliku kontrollidokumendiga autod müüakse kuni 20 protsenti kallimalt.
Müüjate jaoks tähendab see võimalust ausalt näidata auto seisukorda ja saada selle eest õiglane hind. Ostjate jaoks aga suuremat kindlust, et nad ei osta „kotti põrsaga“, vaid kontrollitud ja usaldusväärset sõidukit.
Kas Eestis on sarnaseid sertifikaate juba olemas?
Jah, esimene samm on juba tehtud, kuigi praegused dokumendid ei ole veel nii põhjalikud nagu tulevane EL aku pass. Mitmete ametlike margiesinduste – näiteks Volkswageni, BMW ja Hyundai – juures väljastatakse juba täna tõendeid, mis näitavad aku seisukorda.
Volkswageni esinduste kinnitusel antakse aku sertifikaat igale kasutatud elektriautole ning vähemalt 80-protsendilist SoH näitajat peetakse vastavaks programmi standarditele. Huvitav on seegi, et Volkswagen Group Polska väitel ei ole neil seni tulnud ühtegi akut tervikuna välja vahetada – asendatud on ainult üksikuid mooduleid, mille järel aku koguvõimekus on lausa paranenud.
Need näited kinnitavad, et nii tehnoloogia kui ka hooldus on jõudsalt arenenud ning akude tegelik tööiga on oluliselt pikem, kui skeptikud arvata julgevad.
Samm rohelisema tuleviku suunas
Aku pass ei tähenda üksnes paremat läbipaistvust. Sama oluline on selle roll keskkonnasäästlike lahenduste juurutamisel. Dokument koondab teabe toorainete päritolu, CO₂ jalajälje ja taaskasutuse võimaluste kohta, aidates seeläbi kujundada toimivat ringmajandust ning võidelda nn „rohepestud“ turunduse vastu, kus ökoloogilisust vaid näiliselt rõhutatakse.
2027. aastal jõustuv muudatus on üks olulisemaid sündmusi Euroopa elektriautode ajaloos. Eestis, kus kasutatud autode turg on proportsionaalselt üks suuremaid Euroopas, võib see tähendada täiesti uue, palju ausama ja turvalisema elektriautode ajastu algust.
Fotod on illustratiivsed © Canva.
