Elektriautode ja bensiinimootoriga sõidukite soetushinna vahe on aasta jooksul vähenenud 33 protsendilt 19 protsendini, selgub mittetulundusühingu „Energy & Climate Intelligence Unit“ (Suurbritannia) andmetest.
Hindade langus veab mastaabisääst
Kommentaarides meediale rõhutatakse, et nagu kõigi uute tehnoloogiate puhul, hakkab ka elektriautode puhul koos küpsemise ja müügimahu kasvuga tööle mastaabiefekt, mistõttu hinnad langevad.
„Ajad, mil elektriautod olid rikaste mänguasjad, on juba ammu möödas – täna aitavad need Suurbritannia kodumajapidamistel säästa sadu või isegi tuhandeid naelu aastas kasutuskuludelt. Need säästud kasvavad veelgi, sest esialgsed soetushinnad jätkavad langust,“ ütles andmeid kommenteerides „Energy & Climate Intelligence Unit“ transpordiosakonna juht Colin Walker.
Elektriautode turuosa kasv Euroopas
Euroopa Autotootjate Liidu (ACEA) andmetel kasvas uute elektriliste mudelite turuosa 2025. aasta jaanuarist augustini võrreldes sama perioodiga mullu 12,6 protsendilt 15,8 protsendile.
Parem jõudlus ja pikem sõiduulatus
Eksperdid seostavad kasvavaid sääste ja elektriautode populaarsuse tõusu ka nende jõudluse paranemisega. Näiteks populaarse kompaktsete elektriliste linnamaasturite segmendi mudelid läbivad reaalses kasutuses juba üle 600 kilomeetri ühe laadimisega.
„Ford Capri“ mudeli keskmine energiakulu (WLTP meetodil) on 100 km kohta, sõltuvalt varustusest, 13,3–15,8 kWh, „Škoda Enyaq“ puhul 15–16,8 kWh, „Volkswagen ID.4“ 15,8–16,7 kWh ja „Nissan Ariya“ 17,6–22 kWh. Sellised näitajad võimaldavad „Volkswageni“ mudeliga sõita ühe laadimisega kuni 530 km, „Nissaniga“ kuni 536 km, „Škodaga“ kuni 588 km ja „Fordiga“ koguni kuni 627 km ilma peatusteta.
Märgatav panus heitmete vähendamisse
Elektriautode müügi kasv võimaldab tootjatel oluliselt vähendada maanteetranspordi heitkoguseid. Prantsuse energiateenuste ettevõtte EDF arvutuste järgi vähendab ühe bensiiniauto asendamine elektriautoga nii palju heitmeid, kui inimene hoiaks kokku loobudes neljast edasi-tagasi lennureisist marsruudil London–Barcelona.
Laadimisvõrgustik ja hinnad Eestis
Eestis on esile kerkinud veel üks oluline tegur – viimastel aastatel on kiiresti kasvanud avalike laadimispunktide arv ning nendes pakutava elektri hind on langenud. Eesti avalike laadimispunktide infosüsteemi andmetel tegutses oktoobri alguses üle riigi 4 545 avalikku elektriautode laadimispunkti. Keskmised laadimishinnad kõikusid sõltuvalt jaama võimsusest ja võrguoperaatori teenustest 0,25–0,45 eurot/kWh.
Kiirlaadijate odavnemine
Rahvusvaheline Energiaagentuur (IEA) teatab, et eriti kiirete, üle 150 kW võimsusega laadijate võrk laieneb järjest kiiremini, sest nende paigaldamise maksumus on alates 2022. aastast vähenenud viiendiku võrra.
Elektriautode müük Eestis
Uuringufirma „AutoTyrimai“ andmetel on sel aastal Eestis juba registreeritud 2 360 uut elektriautot – see on 72,8 protsenti rohkem kui eelmisel aastal samal perioodil. Nende turuosa kasvas 5,6 protsendilt 6,8 protsendini.
