Start-stop-süsteem on juba aastaid tekitanud tuliseid vaidlusi. Mõne jaoks on see lihtsalt närvesööv lisavidin, teiste silmis aga reaalne võimalus kütuse pealt raha kokku hoida. Põhimõte on lihtne – auto mootor seiskub, kui peatud, ja käivitub uuesti, kui hakkad uuesti liikuma.
Start-stop-süsteemi levik ja eesmärk
See tehnoloogia hakkas autodes massiliselt levima pärast 2006. aastat, kui tootjad otsisid võimalusi vähendada heitmeid ja kütusekulu. Eriti linnaliikluses, kus peatumisi ja seismist on palju, pidi süsteem muutma igapäevase sõidu keskkonnasäästlikumaks. Samas jagunesid juhid üsna kiiresti kaheks leeriks – osa kiidab lahendust, teised lülitavad selle igal võimalusel välja.
Sellest tulenevalt tekibki õigustatud küsimus: kas start-stop-süsteem tegelikult säästab kütust või on tegemist pigem teoreetilise lahendusega? Samuti tasub mõelda, kas sagedane mootori käivitamine ei mõjuta auto vastupidavust. Ühtset ja kõigile kehtivat vastust ei ole, kuid on välja kujunenud teatud selged suundumused.
Miks start-stop-süsteem üldse loodi?
Start-stop-tehnoloogia sündis eelkõige soovist parandada autode ametlikke heitmenäitajaid. Laboritingimustes, kus mõõdetakse kütusekulu ja CO₂-heidet, näitab auto, mis seistes mootori välja lülitab, madalamaid emissioone. Nii suutis tootja kergemini täita üha karmistuvaid keskkonnanõudeid.
Reaalses liikluses on eesmärk sama – vähendada kütusekulu ja heitmeid –, kuid tulemus sõltub otseselt sõiduoludest. Kui auto veedab palju aega paigal, on teoreetiline kütusevõit märgatavam. Kui peatused on aga väga lühikesed, jääb vahe sageli peaaegu tajumatuks.
Kui palju kütust tegelikult säästetakse?
Linnaliikluses, kus tuleb sageli seisma jääda fooride, ummikute ja ülekäiguradade ees, on sääst üldjuhul suhteliselt tagasihoidlik. Praktikas räägitakse enamasti mõnest protsendist kütuseaastas, mis võib aastas tähendada vaid mõnekümne liitri jagu kokkuhoidu. Mõne jaoks on seegi täiesti arvestatav võit.
Maanteel või pikematel sõitudel kaob süsteemi mõju peaaegu täielikult, sest mootorit lülitatakse harva välja. Seetõttu on start-stop-süsteem mõeldud eeskätt linnarežiimi jaoks, mitte kiirteele. Juht tunnetab reaalselt kasu siis, kui peatusi on palju ja need on pikemad.
Start-stop-süsteemi mõju auto osadele
Iga kord, kui mootor uuesti käivitub, langeb suurem koormus akule, starterile ja generaatorile. Varem kardeti, et just need komponendid hakkavad tavapärasest kiiremini kuluma. Tänapäeva autodel kasutatakse aga tugevdatud ja spetsiaalselt start-stop-süsteemi jaoks mõeldud komponente, mis peaksid taluma sagedast käivitamist.
Ometi ei ole ka vastupidavamad detailid igavesed ning nende vahetamine on sageli kallim kui tavaliste osade puhul. Seetõttu lülitavadki osa juhte selle funktsiooni lihtsalt välja, et vähendada kulumisriske ja nautida rahulikumat sõitu. Teised hoiavad süsteemi sisse lülitatuna, kuna hindavad madalamat kütusekulu ja väiksemat heitkogust linnaliikluses.
