Sotsiaalmeedia platvormid koguvad miljardite kasutajate kohta hiiglaslikus kogustes isikuandmeid, mis ei toida enam vaid sihitud reklaami, vaid üha kiiremini arenevat tehisintellekti (TI).
Sotsiaalmeedia kui nähtamatu „teine töökoht“
Ameerika Ühendriikide Föderaalne Kaubanduskomisjon (Federal Trade Commission, FTC) avaldas raporti, milles toodi välja, et sellised hiiglased nagu Meta, YouTube ja TikTok tegelevad ulatusliku kasutajate jälgimisega ning koguvad infot ka alaealiste kohta. „Telia“ küberjulgeoleku juht Darius Povilaitis märgib, et sotsiaalvõrgustikud on inimestele andnud justkui teise töökoha – sellise, millest nad ise arugi ei saa ning mille eest neile kunagi ei maksta.
Povilaitise sõnul ei jälgi algoritmid meid enam kõrvalt, vaid kasutavad aktiivselt kasutajate andmeid oma eesmärkide saavutamiseks ning see muutus toimub enamiku jaoks märkamatult. Kui alguses oli see tema jaoks pigem erialane sisetunne, siis nüüd kinnitavad seda üha selgemalt ka konkreetsed uurimistulemused.
Algoritm kui psühholoog, kes ei tegutse sinu huvides
„Varem piisas algoritmile sellest, et ta nägi, mida inimesed eelistavad, nüüd on tema eesmärk panna kasutajaid ise rohkem sisu tootma. Tänapäeval on algoritmist saanud omamoodi psühholoog, kes enamasti – ja tihti mitte kunagi – ei tegutse teie huvides. Ta teab täpselt, milline kiitus, milline „meeldib“-vajutus või kommentaar tekitab teis hea emotsiooni, ning dresseerib inimesi tõhusalt üha rohkem sisu jagama,“ selgitab Povilaitis.
FTC teatas juba 2024. aastal oma uuringus, et mitmed sotsiaalmeediaettevõtted jälgisid ulatuslikult oma kasutajaid, sealhulgas alaealisi, ning kogusid ja jagasid suures koguses isiklikku teavet.
Selgus, et üheksa ettevõtet – nende seas Meta, YouTube ja TikTok – kogusid ja kasutasid süsteemselt kasutajate andmeid. Raporti järgi teenivad need platvormid, mis pakuvad küll näiliselt tasuta teenust, raha andmete pealt, suunates kasutajaid reklaamide juurde, mis on kohandatud vastavalt nende demograafilistele näitajatele ja käitumisele. Samal ajal ei suudetud piisavalt kaitsta kasutajaid, eriti lapsi ja teismelisi.
FTC sõnul alustati uurimist ligi viis aastat varem, sooviga esmakordselt põhjalikult analüüsida suurimate internetiplatvormide läbipaistmatuid äripraktikaid – neid, kes on inimestelt kogutud andmete najal rajanud mitmemiljardiliste käivetega reklaamiärid.
Tehisintellekt õpib meie käitumisest
Povilaitise sõnul õpib tehisintellekt andmetest nii nagu inimene õpib kogemusest. Selleks, et TI suudaks ära tunda emotsioone, meeleolusid ja keelevarjundeid, on tal vaja suurt hulka päris inimkäitumise näiteid.
„Siin astuvad mängu sotsiaalmeediaplatvormid – need toodavad iga päev triljoneid andmepunkte: tekstid, pildid, reaktsioonid, postituste vaatamise aeg, kommentaarides peituvad emotsionaalsed vihjed. Kõik see muutub TI mudelite õppematerjaliks, mis aitab mõista, kuidas inimesed suhtlevad, reageerivad ja otsuseid langetavad. Teisisõnu on meie digitaalne elu sotsiaalvõrgustikes justkui nähtamatu laboratoorne keskkond, kust TI ammutab teadmisi, et muutuda „inimlikumaks“,“ märgib „Telia“ küberjulgeoleku juht.
Miks ei tasu endast liiga palju avaldada?
Povilaitise kirjeldatud mehhanismi, kus algoritm muutub justkui psühholoogiks, kinnitab ka teadusuuring Le Chengi ja Yijin Guo (2025) sulest, avaldatud 2025. aasta töös. Teadlaste sõnul kleebib iga sinu tegu sotsiaalmeedias – alates „meeldib“-vajutusest kuni postituse jagamiseni – sulle külge nähtamatu „digisildi“.
Aja jooksul liituvad need sildid üksikasjalikuks psühholoogiliseks profiiliks, mis võimaldab algoritmidel mitte ainult ennustada, vaid ka kujundada sinu soove, kasutades ära isiklikke nõrkusi. Uurijad rõhutavad, et praegused nõusolekuvormid, mida inimesed linnukese märkimisega annavad, on suuresti formaalsus ega kaitse algoritmilise profileerimise eest.
Praktilised sammud oma privaatsuse kaitsmiseks
Povilaitis soovitab alustada lihtsast: „Võtke esmalt 15 minutit ja vaadake hoolikalt üle oma sotsiaalmeediakontode privaatsusseaded. Lülitage välja kõik, mis pole hädavajalik – näiteks ärge lubage asukoha jagamist, piirake ligipääse, mille olete andnud kolmandate osapoolte rakendustele. Enne kui vajutate „meeldib“ või jagate midagi, küsige endalt, millise sildi see tegevus teile külge kleebib ning kas te tõesti soovite algoritmi sellise infoga toita.“
Efektiivseks kaitseks algoritmide mõjutuste eest soovitab ta kombineerida usaldusväärseid tehnoloogilisi lahendusi ja teadlikku kasutajakäitumist. Täiendavat turvalisust otsivatel inimestel tasub uurida spetsiaalseid lahendusi, näiteks „Telia Safe“ rakendust, mis on loodud koostöös Soome küberjulgeoleku liidri F-Secure’iga ning võimaldab ühes kohas hallata, millised teised rakendused pääsevad ligi sinu isikuandmetele.
Tehnoloogia üksi ei piisa: roll on ka kasutajal
Povilaitis rõhutab, et tehnoloogiline kaitse on vaid üks mündi pool. Teine, sama oluline, on meie enda teadlikkus. Iga sinu „meeldib“-vajutus või kommentaar on signaal platvormile, mis ütleb, millist sisu sa soovid rohkem näha.
Ignoreerides manipulatiivset või madalakvaliteedilist sisu, anname platvormidele selge sõnumi, et eelistame kvaliteeti, mitte kvantiteeti. Ehkki ühe inimese valik tundub väike, võib miljonite inimeste teadlik käitumine sundida platvorme muutuma ja looma keskkonna, mis teenib inimesi, mitte ainult ei püüa neist maksimaalselt kasu lõigata.
Autentsus kui vastumürk algoritmidele
„Algoritmi võludele vastupanu osutamine tähendab eelkõige oma autentsuse säilitamist. Algoritm toimib keskmise maitse valemi järgi – ta soosib sisu, mis meeldiks võimalikult laiale publikule, survestades kõiki muutuma ühesugusteks. Kui te ei jookse „meeldimiste“ järele ja loote sisu, mis on teie jaoks päriselt tähenduslik, mitte lihtsalt populaarne, siis kaitsete oma ainulaadsust.
See on valik olla isiksus, mitte lihtsalt järjekordne andmepunkt, mida süsteem saab hõlpsasti ennustada ja suunata,“ võtab Povilaitis teema kokku.
