Rehvide vahetamise hooaeg ajab mõnel autojuhil pea niivõrd sassi, et nad hakkavad käituma ebamõistlikult ning viskavad vanad ja kasutuskõlbmatud rehvid minema kuhu juhtub – ainult mitte sinna, kuhu tegelikult tuleks.
Lähenevaks talverehvihooajaks valmistuvad rehvijäätmete käitlejad tuletavad autojuhtidele meelde, mida vana rehvikomplektiga teha, et see ei muutuks loodust reostavaks jäätmeks ning et valesse kohta jäetud rehvide tõttu ei peaks rahakotti trahvide pärast kergendama.
Kuigi paljudele tunduvad vanad rehvid justkui süütu jäätmena, on tegelikkus sootuks teine. Rehvide lagunemine võtab 120–140 aastat, selle käigus eralduvad keskkonnale ohtlikud kemikaalid ning valesse kohta ladustatud rehvid võivad saada tõsise tervise- ja keskkonnaohu ning tulekahju põhjuseks. Seetõttu tuleb vanad rehvid ära anda ainult selleks ettenähtud kohtades, kus need nõuetekohaselt käideldakse ja ümber töödeldakse, ilma et need ohustaks loodust või inimesi.
Miks ei tohi rehve valesse kohta visata?
Veel üks valesse kohta visatud rehvide negatiivne tagajärg on see, et need loovad soodsa elupaiga närilistele ja teistele parasiitidele. Eestis on olemas kõik võimalused, et vanu rehve tasuta ja korrektselt ära anda, nii et neid ei ole mingit vajadust metsa ega tee äärde viia. Tõenäoliselt on autojuhi jaoks kõige mugavam lahendus rehvide vahetuse ajal.
Kuhu saab vanad rehvid tasuta ära anda?
1. Rehvide vahetuspunktis
Kui rehve vahetades selgub, et vanad rehvid ei sobi enam edasiseks kasutamiseks, peab rehve paigaldav ettevõte need tasuta vastu võtma.
2. Uute rehvide ostmisel
Uusi rehve ostes võib sama arvu vanu rehve jätta müüja juurde, kes on kohustatud need vastu võtma ja edasi suunama.
3. Suurte jäätmete kogumispunktides
Suuremõõtmeliste jäätmete kogumisaladel (nn. DGASA) võib aastas tasuta ära anda kuni viis vana rehvi.
Autojuhid peavad neid võimalusi teadma ja kasutama. Kui rehvide paigaldajad või müüjad keelduvad vanu rehve vastu võtmast, tuleb sellest teatada Keskkonnaametile või Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, sest tegemist on rikkumisega. Eestis legaalselt tegutsevad rehvimüüjad ja paigaldusteenuse pakkujad on seaduse järgi kohustatud vanad rehvid kliendilt tasuta vastu võtma, selgitab „Padangų importuotojų organizacijos“ direktor Jekaterina Volkė.
Millised trahvid võivad järgneda?
Kui müügi- või paigalduskoht keeldub klientidelt vanu rehve vastu võtmast, võib juba esimese rikkumise eest määrata trahvi 450–850 eurot. Korduva rikkumise korral võib trahvisumma ulatuda kuni 1700 euroni.
Karistada võivad saada ka eraisikud, kes jätavad rehvid valesse kohta – näiteks metsa, tee äärde või olmeprügi konteinerite juurde. Sellisel juhul võib määrata kuni 90-eurose trahvi, millele lisandub 44 eurot iga ebaseaduslikult ära visatud rehvi eest keskkonnale tekitatud kahju hüvitamiseks. Nii võib vastutustundetu käitumise hind, kui ära visatakse üks täiskomplekt rehve, ulatuda üle 400 euro.
„Prügi“ viiakse koju teadlikult
Vastutustundlikud rehvimüüjad ja paigaldusteenuse pakkujad selgitavad klientidele järjepidevalt, kuidas kasutuskõlbmatutest rehvidest tasuta ja õigesti vabaneda. Ometi on endiselt autojuhte, kes saavad hästi aru, et vanad rehvid ei täida enam oma esmast eesmärki, kuid veavad need ikkagi koju või garaaži.
„Meie partnerid räägivad sageli, kuidas kliendid ei soovi vanu rehve tasuta jätta, väites, et ehk leiavad nad neile veel mingi kasutuse. Praktikas juhtub aga enamasti see, et rehvid tõstetakse õue nurka, panipaika või garaaži ning neist ei ole enam mingit tegelikku kasu. Kui te tõesti tahate, et rehvidest oleks veel midagi kasu, jätke need õigesse kogumiskohta – lõpuks jõuavad nad ümbertöötlemistehasesse, kus need purustatakse ning saadud materjalist tehakse uusi tooteid, näiteks pehmeid katteid mänguväljakutele, peenra- ja muruservasid ning muid kasulikke tooteid,“ kirjeldab J. Volkė.
Mida tehakse vanadest rehvidest edasi?
„Padangų importuotojų organizacija“ teeb koostööd Poolas asuva rehvide ümbertöötlemistehasega, kuhu jõuavad tuhanded tonnid Eestis kogutud rehvijäätmeid. Selles tehases eemaldatakse rehvidest metall ja tekstiilkiud, mis suunatakse taaskasutusse, ning kumm purustatakse eri mõõduga tükkideks. Nendest fraktsioonidest toodetakse omakorda uusi ja kasulikke tooteid, millega antakse vanadele rehvidele täiesti uus elu ja vähendatakse keskkonnakoormust.
