Brasiilias lõppenud kliimakonverents COP30 jääb ajalukku kui üks viimase kümnendi pingelisemaid. Kuigi delegatsioonid suutsid vältida täielikku läbirääkimiste läbikukkumist, tekitas lõplik kokkulepe rohkem küsimusi kui selgust. Paljud riigid tunnistasid avalikult oma pettumust ning vabaühendused hoiatavad, et selline tulemus võib maailma kliimaeesmärkidest veelgi kaugemale lükata.
Komplitseeritud lõpp: kompromiss, mitte läbimurre
Lõppdokumendis lubatakse suurendada rahalist toetust arenguriikidele, kes seisavad silmitsi üha sagedasemate ekstreemsete ilmastikunähtuste ja tõusva merepinnaga. Ent just fossiilkütuste teema sai takistuskiviks, mille taha jäid pidama viimased läbirääkimistunnid. Riigid ei jõudnud üksmeelele, kuidas ja millal neist energiaallikatest loobuda, kuigi teadlased peavad seda kliimakriisi pidurdamise keskseks tingimuseks.
Brasiilia eesistumine lõppes kompromissiotsingutega, mis ei rahuldanud kaugeltki kõiki. Lõppdokumendile lisaks esitati ka Brasiilia mitteametlik tekst, mille eesmärk oli protsessi elus hoida ja vältida kohtumise kokkuvarisemist viimasel hetkel. Osa delegatsioone ei varjanud siiski arvamust, et tegemist on vaid edasilükkamise, mitte tõelise edasiminekuga.
COP30 lõpp: kokkulepe, mis meenutab rohkem kompromissi kui läbimurret
Läbirääkimised algasid suurte ootustega, eriti viimaste aastate üha karmimate ilmastikunähtuste taustal, mis on tabanud nii rikkaid kui vaeseid riike. Viimastel tundidel valitses saalis aga närviline õhkkond – riigid ei suutnud läheneda kokkuleppele fossiilkütuste tuleviku küsimuses.
Ametlikus dokumendis puudub igasugune kohustuslik lubadus nafta, gaasi või söe järkjärguliseks kasutusest loobumiseks. See tekitas nördimust riikides, kes toetavad jõulist kliimapoliitikat. Kolumbia, Panama ja Uruguay teatasid ühiselt, et selline tulemus ignoreerib teaduslikke tõendeid ja kriisi tegelikku ulatust. Nende mure on arusaadav – just teadlased rõhutavad järjepidevalt fossiilkütuste kasutamise vähendamise vältimatut vajadust, kui soovitakse kliimasüsteemi stabiliseerida.
Sellegipoolest rõhutasid läbirääkimiste juhid, et protsess ei ole lõppenud. Lahendamata küsimusi lubati arutada edasi ning väideti, et praegune kokkulepe on vaid vahe-eeskoda keerulisemate otsuste suunas.
Arenguriikide rahastamine: samm edasi, kuid lünkadega
Üheks silmatorkavamaks COP30 tulemuseks oli rahaliste kohustuste laiendamine. Rikkad riigid nõustusid kolmekordistama toetuse haavatavatele riikidele, keda räsivad üha sagedamini üleujutused, põuad ja tormid. Selle otsuse eesmärk on aidata kohaneda muutuva kliimaga ning katta ekstreemsete nähtustega kaasnevaid kahjusid.
Ka siin ei puudunud kriitika. Sierra Leone esindajad tõstatasid küsimuse, et kokkuleppesse kirjutatud kohanemisnäitajad on nende hinnangul praktiliselt täitmatud ja ei vasta tegelikele oludele. Nende sõnul ei peegelda dokument seda reaalsust, millega haavatavad kogukonnad igapäevaselt kokku puutuvad, mistõttu rahalise toe suurenemine ei taga veel, et abi ka tõhusalt kasutusele võetakse.
Ometi peab suur osa eksperte oluliseks juba tõika, et kohtumisel võeti vastu uued rahalised kohustused. See näitab, et maailma riigid tunnistavad oma vastutust kliimamuutuse tagajärgede eest ja on valmis rahalist koormat jagama.
Miks tekitas fossiilkütuste teema suurima pinge?
Energiateema on üks iga COP kohtumise olulisemaid, kuid ühtlasi üks keerulisemaid osi. Riigid, kelle majandus tugineb suurel määral nafta või gaasi ekspordile, on sageli vastu rangematele kohustustele. Seetõttu pole üllatav, et arutelud fossiilkütustest loobumise üle takerduvad ikka ja jälle.
Mõned riigid jäävad seisukohale, et maailm on endiselt liialt sõltuv nendest energiaallikatest. Teised väidavad, et ilma jõuliste otsusteta muutuvad kliimaeesmärgid kättesaamatuks. Just see vastasseis oli peamine põhjus, miks COP30 lõppdokumenti ei lisatud selget plaani fossiilkütuste kasutuse vähendamiseks.
Nii tulemusest pettunud delegaadid rõhutasid, et selline kokkulepe ei võimalda maailmal täita rahvusvahelisi lubadusi ega anna üheselt mõistetavat suunda sadadele ettevõtetele ja investoritele, kes ootavad valitsustelt tugevaid poliitilisi signaale.
Brasiilia roll ja mitteametlik dokument: katse protsess päästa
Brasiilia kui kohtumise eesistuja sattus keerulisse olukorda. Ühelt poolt tuli tagada, et läbirääkimised ei laguneks. Teiselt poolt oli oluline hoida riigi mainet kui võimalikku kliimajuhti. Nii koostaski Brasiilia täiendava mitteametliku teksti, mis aitas protsessi jätkuvalt elus hoida ja osa delegatsioone rahustada.
Selle dokumendi eesmärk oli kinnitada riikidele, et kliimaambitsioone ei ole kavatsust vähendada, vaid otsused lükatakse lihtsalt edasi. Nii püüti näidata, et COP-protsess võib siiski edasi liikuda, isegi kui praegune kompromiss on kaugel ideaalist.
Kuigi COP30 ei kuulutatud täielikuks läbikukkumiseks, tunnistasid paljud osalejad, et vastu võetud dokument on habras ega kajasta maailma tegelikke vajadusi. Siit joonistuvad välja kaks vaatenurka. Optimistlik vaade rõhutab, et rahaliste kohustuste suurenemine on oluline samm edasi. Pessimistlik vaade aga osutab, et ilma selge energiapoliitilise suunata süveneb kliimakriis paratamatult.
Otsused fossiilkütuste kasutamise vähendamise, kohanemisnäitajate ja pikaajaliste kliimaeesmärkide osas lükati järgmisse aastasse. Seni, kuni riigid ei leia ühist kokkulepet, jäävad kliimamuutuse tagajärjed üksnes süvenema.
