Šotimaa ülikoolis läbiviidud uus uuring näitas, et võimas meteoriiditabamus Šotimaa loodeosas toimus umbes 990 miljonit aastat tagasi, mitte 1,2 miljardit aastat tagasi, nagu varem arvati.
Muutus Šotimaa geoloogilises ajaloos
See avastus ei korrigeeri üksnes Šotimaa geoloogilist ajatelge, vaid tõstatab ka uusi küsimusi elu evolutsiooni kohta Maal. Teadlased tuvastasid, et just selle löögi käigus kujunes välja Stac Fada kiht – eriline kivimikiht, mis talletab olulist teavet muistse Maa tingimuste kohta.
Uued andmed võimaldavad põhjalikumalt uurida, kuidas meteoriiditabamused on võinud mõjutada kliima arengut ja bioloogilisi protsesse meie planeedil.
Cirkonikristallid kui ajakapslid
Uuringut juhtinud Curtini ülikooli geoteaduste instituudi professor Chris Kirkland selgitas, et uus dateering saadi, uurides cirkoni kristalle – vastupidavaid, ajakapslit meenutavaid mineraale, mis salvestavad geoloogilisi sündmusi väga täpselt.
„Kui meteoriit Maad tabab, häirub cirkoni kristallides olev aatomkell. Sageli muutub selliste kristallide dateerimine võimatuks, kuid meie loodud uus mudel võimaldas kindlaks teha hetke, mil see häire aset leidis – nii saime kinnitada, et löök toimus umbes 990 miljonit aastat tagasi,“ selgitas professor.
Haruldane mineraal kui otsustav tõend
Uurimistöö käigus leiti ka äärmiselt haruldane mineraal reidit, mis tekib ainult väga suure rõhu all – selliseid tingimusi suudab luua üksnes meteoriiditabamus. See avastus on ühemõtteline tõend, et Stac Fada kiht on otseselt seotud meteoriidi löögiga.
Seos elu varaste vormide tekkega
Veelgi tähelepanuväärsem on asjaolu, et uus dateering langeb peaaegu kokku ühtede vanimate magevees elanud eukarüootide ehk taimede, loomade ja seente eelkäijate tekkega. Professor Kirklandi sõnul tekitab see küsimuse, kas niisugused löögid võisid mõjutada Maa keskkonda viisil, mis lõi soodsad tingimused uut tüüpi eluvormide arenguks.
Meeletu löök ja selle kaugeleulatuvad tagajärjed
„Kuigi meteoriidi kraatrit ennast ei ole veel leitud, viib see uuring meid selle asukoha avastamisele märksa lähemale,“ märgib Kirkland.
Teadlase sõnul aitab meteoriiditabamuste täpne dateerimine paremini mõista, kuidas need sündmused on mõjutanud nii keskkonda kui ka elu levikut maismaal, väljaspool ürgseid ookeane.
See avastus tuletab veel kord meelde, et Maa ajaloos võib iga löök – sõna otseses ja ülekantud tähenduses – omada pikaajalisi tagajärgi, mis võivad muuta elu kulgu kogu planeedil.
