Oled ilmselt harjunud mõtlema, et tomatid on universaalsed ja aastaringselt kättesaadavad. Supermarketite lettidel on alati erksalt punased, isuäratavad viljad, mis näivad justkui värskelt korjatud. Seetõttu tekib paljudel õigustatud küsimus: miks peaksid neid just talvel vältima, kui need paistavad nii värsked ja kvaliteetsed?
See küsimus on tegelikult palju olulisem, kui esmapilgul tundub. Elad maailmas, kus kliimamuutused on üha suurem väljakutse ja iga igapäevane otsus võib mõjutada tulevikku.
Tihti jääb mulje, et ühe inimese valikutel pole erilist kaalu, kuid toiduvalik on üks neist valdkondadest, kus sinu käitumine mõjutab tõepoolest suurt pilti. Talvised tomatid on hea näide tootest, millel on varjatud ja arvatust oluliselt suurem keskkonnajalajälg – nende ostmine võib olla kahjulikum, kui oskad arvata.
Miks on tomatid talvel kliimaprobleem?
Oluline on mõista, et talv ei ole enamikus Euroopa riikides aeg, mil tomatid saaksid looduslikes tingimustes avamaal kasvada. Külmal ajal ei kasva tomatid ei kütmata kasvuhoonetes ega avamaal.
See tähendab, et talvel poes müüdavad tomatid on enamasti pärit väga kaugetest piirkondadest. Suur osa neist jõuab Euroopasse mitte laevade, vaid lennukitega. Lennutransport on üks keskkonda enim saastavaid transpordiviise.
Lennukid põletavad tohutul hulgal kütust ja paiskavad atmosfääri märkimisväärseid koguseid CO₂. Iga sellisel viisil transporditud tootekilogrammi süsiniku jalajälg on mitmekordselt suurem kui meritsi saabunud kaupadel. Nii muutuvad talvised tomatid mitte ainult köögiviljaks, vaid ka arvestatavaks kliimakoormuseks.
Talvised vs hooajalised tooted
Tasub teada, et paljud pika säilivusajaga viljad – näiteks õunad, banaanid ja tsitruselised – sobivad hästi meritsi transportimiseks. Konteinerlaevad võivad korraga vedada tohutuid koguseid ja kulutada seejuures oluliselt vähem kütust ühe tootekilogrammi kohta.
Seetõttu on selliste toodete mõju kliimale tunduvalt väiksem. Meretranspordi jalajälg erineb väga palju lennutranspordist.
Lühikese säilivusajaga tooted, nagu tomatid, salatid, maasikad ja spargel, ei püsi aga piisavalt kaua värskena, et neid oleks mõistlik laevaga vedada. Nende säilivusaeg on liiga lühike, mistõttu need kas tuuaakse kohale lennukiga või kasvatatakse intensiivselt köetavates kasvuhoonetes. Mõlemad variandid nõuavad tohutut energiakulu ja toovad kaasa väga suure CO₂ heite.
Kuidas ära tunda tooteid, mida talvel vältida?
Talviste ostude juures saad lähtuda väga lihtsast reeglist: kui toode ei ole parajasti hooajaline ja selle säilivusaeg on lühike, on see peaaegu kindlasti kas kasvatatud väga energiamahukas kasvuhoones või toodud kohale lennukiga.
See omakorda tähendab, et selle ostmine tekitab tavapärasest oluliselt suurema süsiniku jalajälje. Tasub seda meeles pidada, kui soovid käituda keskkonnateadlikumalt.
Mõnes riigis koostatakse isegi konkreetsed nimekirjad toodetest, mida talvel pigem vältida. Näiteks Ühendkuningriigis ei soovitata jaanuaris osta salateid, tomateid, maasikaid, sparglit ega enamikku lõikelilli – just nende transport on talvisel ajal kliimale eriti koormav.
Samas võib tsitruselisi ja banaane talvel julgelt osta, sest neid veetakse valdavalt meritsi, mis on võrreldes lennutranspordiga tunduvalt keskkonnasõbralikum lahendus.
Milline mõju võib olla üksiku inimese valikutel?
Võid arvata, et kliimamuutus on liiga suur probleem, et sina üksi midagi muuta saaksid. Asjatundjad selgitavad aga, et isegi üksiku inimese toiduvalikute muutmine võib avaldada märgatavat mõju.
Kui loobud talvel tomatite ja teiste lennukiga kohale toodud köögiviljade ostmisest, vähenevad sinu isiklikud CO₂-heitmed hinnanguliselt ligikaudu kümnendiku võrra. See on märkimisväärne osa – eriti siis, kui sama sammu astuvad paljud inimesed korraga.
Lisaks annab selline käitumine olulise signaali tootjatele ja kaubandusele. Kui kasvab nõudlus kohalike ja hooajaliste toodete järele, muutub ka tootmine ja tarneahel järk-järgult säästlikumaks ning energiakulud vähenevad. Nii aitad oma igapäevase ostukorviga suunata turgu keskkonnasõbralikuma toidutootmise poole.
