Paljud teist püüavad hoida oma kodu korras ja puhtana, kuid sageli rikuvad näiliselt head harjumused hoopis kodutehnikat, mööblit või kahjustavad tervist. Ka igapäevane koristamine võib osutuda ebaefektiivseks, kui kasutatakse valesid võtteid või vahendeid, mis ei anna soovitud tulemust ning võivad tekitada hoopis lisaprobleeme.
Enamasti ei tulene need vead mitte laiskusest, vaid veendumusest, et teatud toimimisviisid on õiged. Eksperdid hoiatavad, et läbimõtlemata hooletus või puhastusvahendite halb hooldus võib kaasa tuua pikaajalisi tagajärgi. See ei tähenda üksnes suuremat allergiariski või lisastressi, vaid võib kujutada endast reaalset ohtu tervisele, kui bakterid ja hallitus saavad kodus püsivalt kanda kinnitada.
Selles artiklis vaatleme levinumaid koristusharjumusi, mis näivad süütud, kuid võivad tegelikult teha rohkem kahju kui kasu. Saad teada, kuidas oma igapäevaseid tegevusi pisut muutes muuta koristamine tõhusamaks ning luua kodu, mis on ühtaegu nii puhtam kui ka turvalisem.
Mustade koristusvahendite kasutamine
Üks kahjulikumaid harjumusi on kasutada musti lappe, harju või moppe. Kui sa ei pese koristusvahendeid pärast igat kasutuskorda, kogunevad neile bakterid, hallitus, vana mustus ja isegi toidujäätmed.
Võid arvata, et puhastad pindu, kuid tegelikult kannad haigustekitajaid ühest kohast teise. See on eriti ohtlik köögis, kus valmistatakse toitu, ja vannitoas, kus niiskus ja bakterid kogunevad kiiremini.
Lisaks võivad mustuseleiku jäänud kõvad osakesed lappidel ja harjadel kriimustada mööbli- ja põrandapindu. Nii tekivad ebameeldivad püsivad kahjustused, mida on hiljem keeruline eemaldada või parandada. Seetõttu on oluline regulaarselt pesta lappe, kloppida harju ja puhastada tolmuimeja konteinerit või tolmukotti, et koristamine oleks tõhus ja ohutu.
Koristuse edasilükkamine nädalavahetuseni
Paljud eelistavad oodata nädalavahetuseni, et siis kogu kodu ühe jutiga puhtaks teha. Selline harjumus võib aga olla kahjulik, eriti kui niisked alad jäetakse mitmeks päevaks koristamata. Selle ajaga jõuab hallitus oma eoseid levitada, köögis paljunevad bakterid ning tolm koguneb pindadele, suurendades allergiaohtu.
Mida kauem koristamisega venitada, seda raskem on hiljem sissekuivanud ja kinni jäänud mustust eemaldada. See tähendab, et nädalavahetusel kulub koristamisele rohkem aega ja energiat ning kiirustamise tõttu kannatab sageli töö kvaliteet. Oluliselt tulemuslikum on igapäevane lühike koristus – näiteks kiire pindade pühkimine ja kriitiliste kohtade korrastamine – kui üks kurnav suurpuhastus kord nädalas.
Puhastusvahendite vale kasutamine
Teine levinud viga on puhastusvahendite kasutamine valedel pindadel või valel viisil. Tugevalt happelised tooted võivad teatud materjale pöördumatult kahjustada. Näiteks ei tohiks äädikat kasutada looduslikust kivist pindadel – hape võib kivi pinda söövitada ja jätta tuhmid plekid.
Samuti tuleb alati lugeda etikette ja järgida kasutusjuhendeid. Liiga tugev kontsentraat võib pleegitada tekstiile või rikkuda puidupindu, liiga lahja lahus aga ei anna mingit tulemust. Teadlik puhastusvahendite kasutamine aitab vältida kahjustusi, säästa raha ja aega ning tagada, et pind jääb nii puhas kui ka terve.
Kodutehnika ülekoormamine
Palju kodutehnikat ei lähe rikki mitte halva kvaliteedi, vaid ülekoormamise tõttu. Kui pesumasinasse topitakse liiga palju pesu, ei saa trummel riideid korralikult läbi pesta ega loputada. Riietele jäävad pesuvahendi jäägid ning kangad kuluvad kiiresti.
Sarnane probleem tekib ka nõudepesumasinaga, kui nõud on liiga tihedalt kokku surutud – vesi ei pääse kõikidele pindadele ja nõud ei saa päriselt puhtaks.
Tolmuimeja kaotab tõhususe, kui sa ei vaheta õigeaegselt tolmukotti või ei tühjenda tolmuanumat. Vähene õhuvool muudab tolmuimeja pea kasutuks ja võib põhjustada isegi ülekuumenemist. Tehnika töötab kauem ja usaldusväärsemalt, kui kasutada seda vastavalt tootja juhistele ning mitte koormata üle.
Vale koristusjärjekord
Paljud alustavad koristamist põrandast, sest see tundub kõige mustem. Tegelikult tuleks alustada ülevalt ja liikuda alla. Esiteks tuleks tolmust puhtaks teha riiulid, lauad ja muud pinnad, sest nende puhastamisel langeb paratamatult tolmu ja prahti alla.
Kui alustad põrandast ja alles seejärel pühi tolmu riiulitelt ja laudadelt, kukub mustus uuesti äsja pestud põrandale. Nii pead sama tööd kaks korda tegema ja koristamine muutub tunduvalt aeganõudvamaks. Loogilisest koristusjärjekorrast kinni pidades muutub töö kiiremaks, lihtsamaks ja tulemuslikumaks.
