Viimastel kuudel on laenuintresside graafikutes valitsenud vaikus. EURIBOR on stabiliseerunud umbes 2 protsendi piiril, peaaegu muutumatuna püsib ka Eestis uute eluasemelaenude keskmine intressimäär. See paneb paljusid mõtlema, kas nüüd ongi õige aeg oma laenuleping üle vaadata ja fikseerida intress pikemaks ajaks.
Kas intressid on jõudnud põhja?
Aasta alguses uskusid paljud majandusteadlased, et Euroopa Keskpanga baasintressimäär hakkab aasta teises pooles veelgi langema ning võib 2026. aastaks jõuda 1 protsendi või isegi madalama tasemeni. Tänaseks kõlab selliseid prognoose üha harvem – üha enam kinnistub arvamus, et intressid on oma põhja juba saavutanud.
„Intresside stabiliseerumisest annavad märku ka Eesti Panga andmed. Nende järgi on viimased neli kuud uute eluasemelaenude keskmine intressimäär, mis koosneb EURIBORist ja panga marginaalist, kõikunud vaid pisut vahemikus 3,63–3,66 protsenti,“ märgib „Urbo“ panga ärikliendi teenistuse direktor Julius Ivaška.
Ta lisab, et kui intressid on paigal püsinud, on eluasemelaenu omavatel peredel hea hetk oma lepingu tingimused üle vaadata ning vajadusel teha korrigeerimisi finantsotsustes.
Kas ja millal tasub intress fikseerida?
„Enne kui baasintressimäär uuesti tõusma hakkab, tasub üle kontrollida lepingutingimused: kas on võimalik vähendada marginaali ning kas oleks mõistlik fikseerida intressimäär. Kui fikseerida intress näiteks viieks aastaks, on lihtsam perel oma eelarvet planeerida ning tunda end kulude osas kindlamalt,“ selgitab J. Ivaška.
Ta tunnistab, et praegu ei ole vahe fikseeritud ja ujuva intressimäära vahel kuigi suur.
„Senikaua, kuni intressimääral oli kalduvus langeda, oli fikseeritud intressiga laenude vastu väga vähe huvi. Kuid intresside tsüklilisus lubab eeldada, et kui algab uus tõusufaasis, kasvab huvi fikseeritud intressi vastu uuesti,“ lisab ta.
Kuidas otsustada, kas refinantseerimine on kasulik?
Refinantseerimine võib olla eriti oluline neile, kellel on suured laenusummad – isegi väikesed EURIBORi muutused võivad nende jaoks tähendada märkimisväärseid muudatusi igakuises rahavoos.
„Nende jaoks võib fikseeritud intress toimida justkui kindlustusena ootamatu kulude kasvu vastu. Samas tuleb arvestada, et üleminek ujuvalt intressilt fikseeritud intressile või vastupidi võib olla tasuline, seega tuleb enne otsuse langetamist kindlasti kõik tingimused põhjalikult läbi vaadata,“ rõhutab J. Ivaška.
Ta toob oluliste kuludena välja notari tasu, vara hindamise kulu ning uue lepingu sõlmimisega seotud teenustasud.
„On olukordi, kus marginaali vahe on vaid mõni sajandik protsenti ning tegelik kokkuhoid moodustab kuus vaid mõned või mõnikümmend eurot. Kui sellele lisada kõik lisakulud, võib refinantseerimine osutuda sisuliselt kasutu – seetõttu tuleb iga juhtumit eraldi läbi arvutada,“ ütleb „Urbo“ panga esindaja.
Ekspert meenutab ka niinimetatud „kuldset reeglit“: kui olemasoleva eluasemelaenu marginaal on kõrgem sellest, mida pangad pakuvad uutele klientidele, on refinantseerimine enamikel juhtudel mõistlik lahendus.
Sagedasemad vead laenuotsustes
„Urbo“ panga ärikliendi teenistuse direktori sõnul on laenuvõtjate üks levinumaid vigu liigne emotsionaalsus turuuudiste suhtes.
„Niipea kui avaldatakse uudis baasintressi muutumise kohta, tormavad mõned inimesed kohe oma laenu refinantseerima, vahetavad intressitüüpi või ostavad kinnisvara, ootamata ära pikaajaliste trendide kujunemist. Tagajärjeks on sageli ebaefektiivsed otsused, pettumus ja mõnikord ka reaalsed rahalised kaotused,“ hoiatab J. Ivaška.
Teine äärmus on tema sõnul täielik passiivsus – kliendid ei jälgi turgu ega reageeri signaalidele ning ei tegele oma laenulepingu korrigeerimisega, ei fikseeri intressi ajal, mil baasnäitaja tõuseb, ja riskivad seeläbi ülemaksmisega.
Kui tihti oma laen üle vaadata?
Eksperdi sõnul ei püsi finantsturud kunagi kaua muutumatuna, isegi kui olukord näib stabiilne. Mõistlik on vähemalt kord aastas kontrollida, millisel tasemel intressid parasjagu on ja milliseid signaale turg annab.
Turutrende peegeldavad kõige paremini uute eluasemelaenude keskmised intressimäärad, millega saab tutvuda Eesti Panga kodulehel. Nende jälgimine aitab hinnata, kas oma olemasolev laen vajab ümbervaatamist, marginaali läbirääkimist või refinantseerimist.
