Esmalt võib see kõlada nagu stseen ulmefilmist: 10-korruseline korterelamu, mis püstitati vähem kui pooleteise ööpäevaga. Trikke ei kasutatud, montaaži ei ole – on vaid kiirus, läbimõeldud planeerimine ja uusimad ehitustehnoloogiad. Ja see pole teooria, vaid fakt, mis just äsja Hiinas teoks sai.
Võib-olla oled kuulnud 3D-prinditud majadest või konteinerarhitektuurist, kuid seekordne näide läheb tavapärasest palju kaugemale. See, mida üks Hiina ehitusettevõte tegi, ei üllata üksnes tempoga, vaid seab küsimärgi alla ka selle, mida me üldse peame tavapäraseks ehituseks.
Kas tulevikus ootame korterit aastaid või saame selle nädalaga? See projekt ei ole ühekordne vaatemäng, vaid selge märk, et ehitussektor on muutumas. Kui täna tunduvad sellised ajagraafikud peaaegu hoomamatud, siis homme võivad need saada uueks normaalsuseks.
Rekord, mis kirjutab reeglid ümber
Hiina ehitusettevõte püstitas 10-korruselise eluhoone 28 tunniga, kasutades eelnevalt tehases valmistatud mooduleid, mis monteeriti kokku objektil. See on rekordiline tulemus, mis ületab kõik varasemad samas mõõtkavas projektid. Ja mis peamine – hoone mitte ainult ei seisa, vaid on ka täielikult kasutusvalmis.
Kasutatud moodulid toodeti tehases: seinad, elektrisüsteemid, põrandad ja muu vajalik oli eelnevalt valmis. Ehituskohas jäi üle vaid kõik kokku panna nagu hiiglaslik „Lego“ komplekt – ainult et kordades suurema vastutuse ja täpsusnõudega.
Selline tempo näitab, et tänapäevased tehnoloogiad võivad põhimõtteliselt muuta seda, kuidas me ehitame, elame ja isegi planeerime linnu. Kui traditsiooniliselt võtab 10-korruselise maja ehitus aega mitu kuud kuni aasta, siis see näide hägustab piiri võimatu ja reaalse vahel.
Mida tähendab moodul-ehitus?
Selle projekti edu alus on nn moodul-ehitus – meetod, mille puhul suurem osa hoone elementidest ei valmista mitte ehitusplats, vaid tehas. Seejärel transporditakse moodulid objektile ja monteeritakse kokku nagu konstruktor. Moodulid võivad olla juba tehasest tulles varustatud santehnika, akende, seinte ja isegi mööbliga.
Selline lahendus vähendab vigade riski, kiirendab ehitust ja võimaldab töötada suurema täpsusega. Lisaks sõltub moodul-ehitus oluliselt vähem ilmast, mis traditsioonilisi projekte sageli aeglustab. Tehasekeskkonnas toimub kõik kontrollitud tingimustes – tulemuseks on kiirem ja kvaliteetsem ehitus.
Tähtis samm tõesema ehituse suunas
Seda tüüpi projektid ei säästa üksnes aega, vaid võivad olla ka oluliselt keskkonnasäästlikumad. Traditsioonilistel ehitusplatsidel läheb raisku palju materjali, samas kui moodul-ehitus võimaldab täpselt välja arvutada, kui palju ja mida on vaja. Tulemuseks on vähem jäätmeid, väiksem energiakulu ja madalam keskkonnamõju.
Samal ajal väheneb oluliselt ka müra ja saaste ehituskoha ümbruses, sest suurem osa töödest tehakse mujal.
See on eriti oluline tihedalt asustatud piirkondades, kus aastatepikkune ehitus võib naabrite kannatuse tõsiselt proovile panna. Kliimamuutuse ja linnastumise tingimustes pakuvad sellised lahendused alternatiivi traditsioonilisele ehitusele: kiiremat, puhtamat ja prognoositavamat viisi elukeskkonna arendamiseks.
Kas sellisel ehitusviisil on puudusi?
Kuigi moodul-ehitus kõlab muljetavaldavalt, kaasneb sellega ka mitmeid väljakutseid.
1. Väga täpne planeerimine. Iga viga projekteerimise või tootmise etapis võib hiljem objektil põhjustada suuri probleeme. See tähendab, et kogu projekt peab olema väga põhjalikult läbi mõeldud juba enne, kui ehitus üldse peale hakkab.
2. Transport. Moodulid on tihti suured ja rasked, mistõttu nende vedu nõuab spetsiaalset logistikat ja taristut. Mitte igas riigis või linnas ei ole teedevõrk ja logistikasüsteem sellisteks vedudeks valmis.
3. Esteetika. Kuigi tehnoloogia areneb kiiresti, kahtlevad mõned arhitektid endiselt, kas moodul-ehitus suudab pakkuda sama suurt paindlikkust ja arhitektuurilist mitmekesisust nagu traditsioonilised ehitusmeetodid.
Kas see toimiks ka Euroopas?
Euroopas ei ole nii kiire ehitustempo veel laialt levinud, kuid esimesed sammud on juba tehtud. Mitmed Skandinaavia riigid kasutavad moodul-ehitust aastaid, eriti koolide, hotellide ja ajutiste elamispindade rajamisel.
Peamised takistused on rangemad nõuded, keeruline lubade süsteem ja konservatiivne ehitussektor. Samas, kui elamispinna hinnad kasvavad, linnadesse kolib üha rohkem inimesi ja surve leida keskkonnasäästlikumaid lahendusi suureneb, võivad sellised projektid kiiresti muutuda palju tavalisemaks.
Kas oled valmis uueks linnade tulevikuks?
Kui kuuleme 10-korruselisest majast, mis valmis 28 tunniga, siis esimene reaktsioon on loomulikult hämmastus. Kuid sellele järgneb rida küsimusi: kas niimoodi hakkame elama ka meie? Kas see tehnoloogia saab uueks standardiks? Kas Aasiast alguse saanud ehitusrevolutsioon jõuab peagi ka teistesse maailma otsadesse?
Üks on kindel – see ei ole enam pelgalt tulevikuvisioon, vaid väga konkreetne olevik. Võib-olla ongi aeg unustada väljend „ehitus kestab aastaid“ ja hakata mõtlema hoopis uute ajaraamidega.
