Hiina valmistub enneolematult mastaapseks teaduslikuks ekspeditsiooniks. Plaanis on puurida läbi Maa kivikihi ja rajada seni sügavaim uurimispuurauk. Selle ambitsioonika eesmärgi saavutamiseks kasutatakse hiiglaslikku uurimislaeva, mis on varustatud spetsiaalse, eriti süvapuurimiseks mõeldud tehnikaga.
Missioon Lõuna-Hiina merel
Esimesed puurimistööd on kavas alustada juba tänavu Lõuna-Hiina merel. Inimkonda on ammu huvitanud, mis täpselt peitub Maa sügavustes. Kuigi meie planeeti katab paks kivimiline vahevöö pealmine kiht ehk maakoore välimine osa, pole seni kellelgi õnnestunud seda täielikult läbi puurida.
Maakoore paksus võib ulatuda kümnete kilomeetriteni, kuid teatud piirkondades on see märksa õhem. Hiina teadlased kasutavadki ära neid geoloogilisi eripärasid, valides puurimiseks koha, kus koor on õhem ja sügavusrekordite püüdmine realistlikum.
Hiina plaanib puurida kuni 11 kilomeetri sügavusele
Arvatakse, et ookeanipõhja all on maakoore kiht märksa õhem ning mõnes piirkonnas ei ületa see isegi 10 kilomeetrit. Just seetõttu valisid hiinlased oma eksperimendiks Lõuna-Hiina mere, kus sügavale puurimine on tehniliselt kõige tõenäolisemalt teostatav.
Rekordilise ettevõtmise jaoks kasutatakse uurimislaeva „Meng Xiang“, mis on varustatud tipptehnoloogilise puurimissüsteemiga ja võimaldab jõuda kuni 11 kilomeetri sügavuseni. Kui kõik läheb plaanipäraselt, on see esimene kord ajaloos, mil inimene puurib end läbi maakoore ja ulatub vahevööni.
„See laev suudab järgmise 50 aasta jooksul aidata leida vastuseid väga paljudele olulistele küsimustele kliima, ookeanide, mikrobioloogia ja Maa teaduste kohta,“ selgitab Utrechti ülikooli paleo-okeanograaf Peter Bijl.
„Meng Xiang“ – suurim teaduslaev Hiina ajaloos
„Meng Xiang“ on tõeline ujuv hiiglane ning ühtlasi kõige suurem uurimisplatvorm, mis Hiinas eales ehitatud. Laev on peaaegu 180 meetrit pikk, 33 meetrit lai ning selle täismass ulatub umbes 42,6 tuhande tonnini.
Teadaolevalt saab sellel hiiglasel korraga töötada kuni 180 meeskonnaliiget ning laev suudab iseseisvalt merel tegutseda kuni 120 päeva järjest. Nii pikk autonoomne tööaeg on vältimatult vajalik, et viia läbi keerulisi ja ajamahukaid puurimistöid kaugel rannikust.
Laev võeti ametlikult kasutusele 2024. aasta sügisel. Sellele on paigaldatud erakordselt keerukas puurimissüsteem, mis võimaldab mitte ainult otsida maavarasid – näiteks gaasi ja naftat –, vaid ka võtta sügavalt Maa sisemusest kivimi- ja settematerjali proove teaduslikeks uuringuteks.
Puurimiseks kasutatav torustik kaalub ligikaudu 907 tonni ning seda saab laskuda kuni 11 kilomeetri sügavusele. Selline tehniline võimekus on praegu maailmas enneolematu.
Uurimiskeskus vee peal
Lisaks puurimisseadmetele on „Meng Xiang“ pardal tervelt üheksa eriilmelist laborit, kus saab läbi viia geoloogilisi, geokeemilisi, mikrobioloogilisi ja okeanoloogilisi uuringuid. See teeb laevast omamoodi täieliku teaduskeskuse otse merel.
Mitmekülgsed uurimislaborid ja süvapuurimise võimalus annavad teadlastele ainulaadse võimaluse paremini mõista Maa ehitust ning protsesse, mis toimuvad sügaval meie jalge all. Võrreldes varasemate ekspeditsioonidega pakub see missioon oluliselt detailsemat pilti nii kivimite koostisest kui ka Maa sisemuses toimuvatest dünaamilistest protsessidest.
Ambitsioonikas Hiina projekt võib märkimisväärselt laiendada meie teadmisi mitte ainult geoloogia vallas, vaid avaldada mõju ka tulevastele kliima-, energeetika- ja keskkonnauuringutele üle kogu maailma. See võib aidata paremini prognoosida Maa süsteemide muutusi ning leida uusi lahendusi nii energiavarude kasutamiseks kui ka kliimamuutuse mõjude mõistmiseks.
