Suhkrud, mesiil või tavaline lauasuhkur – milline neist on tegelikult tervisele kõige vähem kahjulik? Enamik inimesi püüab tervislikumalt toituda, loobudes valgest suhkrust ja otsides alternatiive. Mõni eelistab mett, teised steeviat või kunstlikke magusaineid. Kuid kas tõesti on iga selline valik parem kui tavaline suhkur?
Looduslik vs kunstlik magusus – kuidas seda hindavad arstid?
Toitumismaailmas on kaua püsinud müüt, et looduslikud magustajad, näiteks mesi, on alati tervislikum alternatiiv. Samal ajal reklaamitakse kunstlikke magusaineid kui lahendust neile, kes soovivad vähendada kaloraaži. Küsimus on aga selles, kuidas neid valikuid hindavad arstid ja toitumisspetsialistid, kellel on ligipääs uusimatele teadusuuringutele?
Dietoloog on jaganud põhjalikku analüüsi, mis näitab, miks mesi ei pruugi olla nii süütu, kui paistab, ja miks mõned magusained võivad olla lausa kahjulikud. Tema tähelepanekud panevad uuesti läbi mõtlema, mida me iga päev oma kohvi või tee sisse lisame.
Suhkur – peamine vaenlane kaalu ja hammaste seisukohalt
Dietoloogi sõnul on üks olulisemaid põhjuseid, miks suhkrut tuleks piirata, kaalutõus. Liigne suhkur muutub kehas väga kergesti rasvavarudeks. See tuleb eriti selgelt esile siis, kui inimene tarbib magusaid toite ja jooke regulaarselt ning ületab märkamatult soovitusliku päevase koguse.
Teine oluline tegur on hambad ja suu tervis. Suhkur soodustab kaariese teket, eriti juhul, kui pärast söömist ei pöörata piisavalt tähelepanu suuhügieenile. Inimestel, kes sageli näksivad magusat või lisavad suhkrut jookidesse, esineb hambaprobleeme märksa sagedamini kui neil, kes suhkur tarbimist piiravad.
Seetõttu ei ole suhkru vähendamine menüüs pelgalt mööduv trend, vaid vajalik samm üldise tervise hoidmiseks. Kuid kas suhkru asendamine mee või magusainetega on tõesti parem lahendus?
Mesi – müüt „tervislikust suhkrust“
Tihti arvatakse, et looduslik mesi on tervislik suhkru asendaja. Dietoloog leiab aga, et see on eksitav arusaam. Keemiliselt on mesi tavalise suhkruga väga sarnane – selles on rohkelt fruktoosi ja glükoosi, mis mõjuvad organismile sisuliselt samamoodi kui valge suhkur.
Kuigi mees leidub vähesel määral vitamiine ja antioksüdante, ei ole neid piisavalt, et kompenseerida mee kõrget kalorsust ja mõju veresuhkrule. See tähendab, et mesi võib põhjustada sarnaseid veresuhkru kõikumisi nagu tavaline suhkur.
Tõsi, külmetushaiguste ajal kasutatakse mett sageli kurgu pehmendamiseks ja enesetunde leevendamiseks. Ent ka sel juhul ei tohi unustada, et mesi on ikkagi magustaja, milles on nii kaloreid kui suhkrut. Mesi ei ole imeravim ning seda ei tohiks tarbida piiramatult.
Kunstlikud magusained – vähem kaloreid, rohkem küsimusi
Sooviga vähendada suhkru tarbimist valivad paljud inimesed tooteid märgistusega „ilma suhkruta“, milles kasutatakse kunstlikke magusaineid. Nende kasulikkus on aga samuti küsitav. Dietoloogi sõnul võivad mitmed sellised magusained kahjustada soolestiku mikrofloorat, millel võib olla pikaajaline mõju seedesüsteemi toimimisele.
Lisaks viitavad mõned uuemad teadusuuringud, et kunstlikud magusained võivad avaldada negatiivset mõju aju talitlusele. See on eriti oluline neile, kes tarbivad magusaineid pidevalt ja pikema aja jooksul. Need ained ei mõju üksnes kehale, vaid võivad mõjutada ka meeleolu ja kognitiivseid võimeid.
Ainsaks võimalikuks erandiks peab dietoloog steeviat – looduslikku magustajat steevia taimest. Kuid ka steeviaga on probleemiks vähesed pikaajalised uuringud, mis kinnitaksid selle täielikku ohutust. Seetõttu soovitatakse ka steeviat kasutada mõõdukalt.
Kui palju magusust on veel „lubatud“?
Kuigi suhkrul on mitmeid negatiivseid omadusi, ei tähenda see, et magus tuleks täielikult menüüst välja jätta. Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) soovitab päevas tarbida maksimaalselt umbes 25 grammi lisatud suhkrut. See vastab ühele kuhjaga supilusikatäiele või ligikaudu viiele tasandatud teelusikatäiele.
See norm hõlmab mitte ainult valget lauasuhkrut, vaid ka mett, siirupeid ja kõiki teisi lisatud magususe allikaid. Seega, kui külmetuse ajal lisate teetassi ühe teelusikatäie mett, ei ole see iseenesest probleem. Tähtis on teada, kus on piir, ja mitte ületada päevast kogust.
Spetsialist rõhutab, et mõned inimesed on suhkrust täielikult loobunud ja tunnevad end suurepäraselt, kuid see ei tähenda, et seesugune otsus tagaks automaatselt hea tervise. Tervislik toitumine ei ole vaid ühe aine välja jätmine, vaid tasakaalustatud ja läbimõeldud lähenemine kogu toidulauale.
