Neandertallaste ja Homo sapiens’i suhted on tänaseni üks mõistatuslikumaid peatükke inimkonna ajaloos. Teadlased on kaua vaielnud, kas see muistne hominiin (varane inimene või inimese eellane) kadus kliimamuutuste, konkurentsi või haiguste tõttu. Uus uurimus seab aga varasemad teooriad tõsise kahtluse alla.
Itaalia ja Šveitsi teadlaste meeskond kasutas uut matemaatilist mudelit, mis paljastas ootamatu stsenaariumi. Nende hinnangul ei pruukinud neandertallased üldse „välja surra“, vaid hoopis sulandusid järk-järgult Homo sapiens’i populatsioonidesse. See muudab oluliselt seda, kuidas mõistame inimliigi evolutsiooni.
Uus mudel näitas, et geneetiline segunemine kestis tuhandeid aastaid. Arvutused osutavad, et Homo sapiens’i populatsioon oli neandertallaste omast tunduvalt suurem, mistõttu nende geneetiline mõju justkui „neelas“ väiksemad neandertallaste rühmad. See seletab, miks neandertallaste DNA on säilinud tänapäeva inimestes.
Mis võis neandertallastega tegelikult juhtuda?
Neandertallased elasid Euraasias ligikaudu 400 000 aastat ning domineerisid pikka aega selles piirkonnas. Alles umbes 45 000 aastat tagasi ilmusid siia Aafrikast rännanud Homo sapiens’i rühmad, kes paratamatult puutusid kokku kohalike neandertallaste kogukondadega. Niisugused kohtumised olid vältimatud.
Teadlaste sõnul moodustasid neandertallased suhteliselt väikese populatsiooni. Nende väikesi rühmi võiks võrrelda eraldatud saartega, samal ajal kui Homo sapiens’i oli juba „suurte mandrite“ jagu. Selline proportsioonide erinevus viis loomuliku geneetilise „kaasahaaramise“ protsessini – isegi ilma agressiooni või suuremahulise hävinguta.
Matemaatiline mudel avab uue stsenaariumi
Uurijad kasutasid neutraalse geneetilise triivi mudelit – see näitab, et liigi püsimiseks ei ole tingimata vaja mingit erilist eelist. Isegi ilma otsese võitluseta ellujäämise nimel võivad suurema populatsiooni geenid ajapikku lihtsalt välja tõrjuda väiksema rühma geneetilise pärandi. Nii võis neandertallaste geneetiline liin aja jooksul loomulikult nõrgeneda.
Iga uus Homo sapiens’i rändelaine tõi neandertallaste rühmadesse juurde üha enam tänapäeva inimese DNA-d. Tuhandete aastate jooksul muutus see suhe märgatavalt: neandertallaste geneetiline „allkiri“ kahanes üha väiksemaks, kuni nad lakkasid eksisteerimast eraldi inimtüübina.
Neandertallaste DNA elab meis edasi
Tänapäeval kannab enamik Aafrikast väljaspool elavaid inimesi umbes 1–2 protsenti neandertallaste DNA-d. See on otsene tõend, et kahe inimrühma vahel oli tihe kontakt ja järglaste saamine. Uurijate arvates ongi see tugevaim argument selle kasuks, et neandertallased ei kadunud järsult, vaid neelati geneetiliselt „sisse“ meie liini.
Uue mudeli prognoosid ühtivad hästi ka arheoloogiliste leidudega – nii ajastuse kui ka leiukohtade mõttes. Teadlased loodavad, et sellised arvutused aitavad paremini mõista, kuidas Homo sapiens sai Maal domineerivaks liigiks ja miks teised hominiinid, sealhulgas neandertallased, kadusid.
