Kütteperiood on aeg, mil kodudes töötab kõige enam soojust ja elektrit tarbivaid seadmeid. Isegi väikesed tehnilised rikked – alates soojuskiirgurist kuni kohvimasina või pliidini – võivad kaasa tuua tõsiseid tagajärgi.
Küttehooajaga kasvab tulekahjude oht
Igal aastal registreerivad päästjad sadu tulekahjusid, mille käigus hävinevad inimeste kodud, vara ning tekib kahju inimeste tervisele või isegi elule. Kindlustuse kahjuassisteerimise spetsialistid juhivad tähelepanu olulistele asjadele, millele tasub küttehooaja eel mõelda.
Kütteperioodi alguses suureneb tulekahju tekkimise tõenäosus. Elanikud kasutavad sagedamini ja intensiivsemalt ahje, kaminaid, elektrikeriseid ning teisi kütteks mõeldud seadmeid, mis toovad kaasa täiendava riski. Kõige sagedamini tekivad tulekahjud hooletu käitumise, küttekollete ja -seadmete puuduliku hoolduse või tehniliste rikete tõttu.
Peamised tulekahjude põhjused
Kõige levinumad tulekahjude tekkepõhjused on korrast ära, puhastamata või valesti paigaldatud korstnad, küttekollete vead ja muud kütte süsteemide rikked. Intensiivsel kütmisel võivad korstna seintele kogunenud tahm ja pigi süttida ning läbi pragude levida tuli juba hoone konstruktsioonidesse. Aegsasti märkamata või kõrvaldamata rikked küttekoldes suurendavad tulekahju riski märkimisväärselt.
Enamasti kannatavad vanemad hooned, mida köetakse tahkekütusega ning kus kasutatakse kulunud, regulaarselt hooldamata ja uuendamata kütteseadmeid. Suurt ohtu kujutab ka hooletu käitumine – koldel kuivatatakse puid, kamina süütamiseks kasutatakse süütevedelikke, tuld jäetakse järelevalveta või usaldatakse see lausa väikelaste hoolde.
Ohtlikud on ka elektriseadmed
„Näeme, et tulekahjud ei sütti vaid ahjude ja korstnate, vaid ka kütmiseks kasutatavate elektriseadmete tõttu – soojuskiirgurid, elektritekid, pikendusjuhtmed või vooluvõrku jäetud seadmed. Mõned inimesed unustavad, et sellised seadmed võivad üle kuumeneda ja süttida juba mõne minutiga,“ selgitab „Remeks“ peakahjukäsitleja Tomas Nenartavičius.
Tulekahjude tagajärjed on eriti rängad
Kahe esimese talvekuu jooksul puhkeb Leedus umbes 790 tulekahju eluruumides. Kuigi elamupõlengud moodustavad vaid umbes 1% kõigist kindlustusjuhtumitest, on nende tagajärjed enamasti kõige rängemad. Keskmine tulekahjukahju küündib umbes 8000 euroni, kuid mõnel juhul ületab 300 000 eurot, kui hävib tervenisti kogu hoone.
„Remeks“ eksperdid fikseerivad ja hindavad igal talvehooajal kümneid juhtumeid, kus pärast kindlustusjuhtumit ei piisa üksnes põlengukahjude puhastamisest ja kuivatusest, vaid kogu kodu tuleb täielikult üles ehitada.
Kuidas tulekahju ennetada?
Et kütteperiood mööduks turvaliselt, tasub järgida mõnda lihtsat, kuid olulist reeglit:
- Laske enne küttehooaja algust korsten ja lõõrid tahmast puhastada.
- Veenduge, et korsten oleks terve, tihe ja ilma pragudeta.
- Ärge hoidke küttekolde või kamina vahetus läheduses süttivaid esemeid.
- Kasutage ainult sertifitseeritud seadmeid ning vältige liiga vanu või vigaseid pikendusjuhtmeid.
- Ärge unustage suitsu- ja vingugaasiandureid – need päästavad elusid ja hoiatavad ohust aegsasti.
- Ärge jätke köetavat ahju ega sisse lülitatud kütteseadmeid kunagi järelevalveta.
- Lülitage elektriseadmed välja enne magamaminekut või kodust lahkumist.
Mida teha tulekahju korral?
- Esmalt – ohutus. Kui põleng on väike, kasutage tulekustutit, liiva või vett.
- Kui kahtlete oma ohutuses, helistage viivitamatult numbril 112 ja evakueeruge.
- Teatage juhtunust kohe kindlustusseltsile. Ärge alustage koristus- ega remonditöödega enne, kui eksperdid on kahju hinnanud.
- Dokumenteerige sündmus. Tehke fotod ja kirjalik nimekiri kahjustatud esemetest – see kiirendab hüvitise saamist.
Mida tasub küttehooaja alguses veel silmas pidada?
Isegi kui teie küttesüsteem tundub korras, on vähemalt kord aastas mõistlik teha ennetav ülevaatus: kontrollida ventiile, ühenduskohti, radiaatoreid, soojussõlme ja elektrisüsteemi.
Pange tähele ebaharilikke helisid, nõrka soojusandmist või põletuslõhna – see võib viidata, et süsteem ei tööta õigesti.
Samuti veenduge, et suitsu- ja vingugaasiandurid toimiksid ning et vee sulgemiskraanid oleksid kodus kergesti ligipääsetavad.
Mida kiiremini reageerite ebaharilikele lõhnadele, helidele või vilkuvale elektrivalgusele, seda väiksem on risk, et väikesest rikkest kujuneb kallis avarii.
Ärge alahinnake kordusriski
„Igal aastal näeme samu lugusid – hooldamata korstnad, puhastamata lõõrid, vanad ahjud või liiga kaua sisse jäetud elektrilised kütteseadmed. Inimesed kipuvad mõtlema, et kui eelmisel aastal oli kõik korras, on ka sel aastal nii. Kahjuks just selline suhtumine ongi sageli tulekahju tegelik põhjus,“ ütleb „Remeks“ peakahjukäsitleja Tomas Nenartavičius.
