Kuigi automaailma moevoolud muutuvad pidevalt, püsivad enamiku autojuhtide vajadused üsna sarnastena. Inimesed otsivad eelkõige usaldusväärsust ja madalaid ülalpidamiskulusid. Ning ehkki täna pööratakse palju tähelepanu elektriautodele, ei ole need sugugi ainsad, mis võimaldavad odavalt sõita.
LPG: see, mida leedukad ja poolakad teadsid juba ammu
Üha rohkem uusi autosid ostvaid eurooplasi, eeskätt tänu „Dacia“ ja „Renault“ grupile, avastab seda, mida leedukad ja poolakad on ammu teadnud – LPG ehk vedelgaasi eeliseid. Praegu on koguni kolm Euroopa kümne populaarseima auto hulka kuuluvat mudelit sellised, millele on tehasest paigaldatud gaasiseade.
Kuigi müüginumbrid ei küüni veel kiiresti kasvava elektriautode segmendini, on kasutuskulu endiselt LPG suur trump. Selle aasta esimese poole Euroopa müügiedetabelit juhib „Dacia Sandero“, mida registreeriti lausa 128 842 eksemplari. Teisel kohal on tema „vanem vend“ „Renault Clio“ 122 489 registreeringuga. Kolmandal positsioonil paikneb „Peugeot 208“ 109 146 müüdud autoga.
Euroopa avastab LPG, sest kõik tahavad sõita odavamalt
Analüütikute andmetel valis üle poole „Dacia Sandero“ ostjatest mudeli, millele on juba tehasest paigaldatud gaasisüsteem. Nii otsustas 51% klientidest – see tähendab enam kui 65 000 autot. „Renault Clio“ puhul eelistas LPG-versiooni 17% ostjatest, mis teeb samuti üle 20 000 sõiduki.
Veel üks gaasil sõitev mudel, mis kuulub Euroopa kümne populaarseima auto hulka, on „Dacia Duster“. Seda Rumeenia linnamaasturit registreeriti esimesel poolaastal üle 97 000 korra ning 34% neist olid LPG-seadmega.
Ka Eestis kasvab huvi LPG vastu, eriti uute autode segmendis. Selle aasta esimese kuue kuu jooksul registreeriti Eestis üle 9200 uue auto, millel oli tehasest paigaldatud gaasisüsteem.
Tegelik arv võib olla veelgi suurem, sest osa automüüjaid pakub LPG-süsteemi järelpaigaldusena enne auto üleandmist kliendile. Mõne margi, nagu „Baic“ või „KGM“, puhul peavad kliendid paigalduse järjekorras ootama koguni mitu nädalat.
LPG on odavam kui bensiin ja diisel, kuid mitte alati odavam kui elekter
Selle aasta esimese kvartali andmete järgi maksis 100 kilomeetrit sõitu LPG-d kasutava keskmise linnamaasturiga keskmiselt 8,9 eurot. Sama vahemaa oleks bensiiniga maksnud 9,16 eurot, diisliga 7,75 eurot ning CNG-ga koguni 9,8 eurot.
Elektriautoga sõites ning kasutades avalikke kiirlaadijaid, kujunes 100 kilomeetri hinnaks keskmiselt umbes 9,5 eurot. Kodus laadides langeb see kulu aga ligikaudu 4 euroni.
See tähendab, et LPG-ga sõitmine on jätkuvalt väga ökonoomne lahendus, eriti nende jaoks, kellel pole võimalust elektriautot kodus soodsalt laadida. Pole siis ime, et LPG on Euroopas taas tähelepanu keskmes – gaasiseade võimaldab sõita odavalt, töökindlalt ja ilma suuremate kompromissideta, mis on endiselt väga oluline suurele osale autojuhtidest.
