Viimastel nädalatel on autoga sõitmine muutunud üha kulukamaks. Kütusehinnad tõusevad taas ning juhid seisavad silmitsi juba tuttavate küsimustega: kust saab tankida odavamalt, kas Poola on odavama kütuse nimel sõitmist veel väärt ning milliseid muutusi võib lähiajal oodata.
Kütusehindade murdepunkt: mida näitavad novembri andmed?
Novembri keskpaiga andmed näitavad huvitavat murdepunkti. Bensiin maksab Leedus ja Poolas sisuliselt sama palju, kuid diislikütus on Poolas endiselt odavam. Need muutused peegeldavad mitte ainult piirkondliku turu dünaamikat, vaid ka võimalikke tulevikustsenaariume.
Kütusehinnad on juba mitmendat nädalat järjest tõusutrendis. Leedus kallines bensiin nädala jooksul peaaegu 1 protsendi, diisel seevastu veelgi kiiremini.
Ka Euroopa Liidu keskmised näitajad liiguvad ülespoole, kuigi Leedu kuulub endiselt nende riikide hulka, kus bensiin on odavam kui enamikus teistes liikmesriikides. See pakub küll teatavat kergendust, kuid üldine hinnatõus on tuntav kõikjal.
Olukord muutub veelgi huvitavamaks, kui vaadata nafta hinda maailmaturul. Brent toornafta hind nädalaga peaaegu ei muutunud, kuid see ei tähenda sugugi, et hinnad tanklates stabiliseeruksid.
Kütusehinnad Leedus: bensiin ja diisel kallinevad
17. novembri seisuga maksis bensiiniliiter Leedu tanklates keskmiselt 1,42 eurot, diislikütuse liiter aga 1,53 eurot. Nädalaga kallines bensiin 0,8 protsenti ja diisel 1,3 protsenti. Need muutused haakuvad Euroopa Liidus valitseva üldise tõusutrendiga.
EL-is kallines bensiin nädala jooksul 0,9 protsenti ja diisel 0,8 protsenti. Leedu eristub aga sellega, et bensiin on seal endiselt märgatavalt odavam kui paljudes teistes ELi riikides. Bensiin on 13,6 protsenti odavam kui ELi keskmine, diislikütus 3,6 protsenti odavam.
Selline olukord on osaliselt seotud mõõdukama maksupoliitika ja piirkondliku konkurentsiga. Samas näitab üldine hinnatõus, et kütuse kallinemine ei ole juhuslik – see on seotud maailma turul kujuneva nafta hinnaga, kuigi viimasel nädalal see peaaegu ei muutunud. Brent toornafta maksis keskmiselt 63,9 eurot barreli eest, mis on vaid 0,2 protsenti vähem kui nädal varem. Tulevikutehingud viitavad sellele, et hind peaks lähikuudel jääma ligikaudu samale tasemele.
Bensiin Leedus ja Poolas: hinnad ühtlustusid
Autojuhtide jaoks on üks olulisemaid uudiseid see, et bensiinihind Leedus ja Poolas on nüüd sama. Poolas maksab bensiin samuti 1,42 eurot liitri eest.
See tähendab, et Leedu autojuhil ei ole enam praktilist rahalist võitu sõita naaberriiki ainult bensiini ostmise eesmärgil. Küll aga on diiselkütus Poolas jätkuvalt odavam – liitrihind on 1,46 eurot, mis on 0,07 eurot vähem kui Leedus.
Selline hinnataseme ühtlustumine ei ole eriti tavaline nähtus. Sel aastal oli Leedus bensiin odavam kui Poolas vaid kolmel päeval: 10. veebruaril, 31. märtsil ja 14. juulil. See näitab, et hinnad naaberriikide vahel võivad kiiresti muutuda, kuid üldine suundumus on see, et mõlema riigi turud on üha tihedamalt omavahel seotud.
Kütusehindade kaart Balti riikides ja Euroopa Liidus
Balti riikides on bensiinihinnad praegu üsna sarnased. Eestis ja Lätis on bensiini keskmine hind 1,54 eurot liitri eest, mistõttu jääb Leedu, hoolimata hinnatõusust, endiselt Baltikumi odavaimaks bensiiniriigiks.
Diislikütuse hinnad on samuti lähedased: Eestis maksab diisel 1,45 eurot liitri eest, Lätis 1,52 eurot.
Euroopa Liidu mastaabis kuulub Leedu odavamate riikide hulka. Kõige madalamad bensiinihinnad on Maltal, Küprosel ja Bulgaarias, kus liitrihind jääb vahemikku 1,21–1,34 eurot. Kõrgeimad hinnad on Taanis, Hollandis ja Kreekas, kus bensiin maksab 1,76–1,98 eurot liiter.
Diislikütuse puhul on pilt sarnane: odavaim on diisel Tšehhis, Bulgaarias ja Maltal, kalleim Taanis, Hollandis ja Belgias.
Leedu paikneb suures plaanis keskmises hinnakategoorias, kuid mõnes segmendis kuulub ta endiselt odavamate riikide hulka. Praegu on kaheteistkümnes ELi riigis diislikütus odavam kui Leedus, seega võib sealset turuolukorda pidada mõõdukaks.
Hulgihinnad ja nafta import: mis tegelikult hindu kujundab?
Kütusehindadele tanklates avaldavad tugevat mõju hulgihinnad. 1.–18. novembrini tõusis bensiini hulgihind 0,03 eurot ja diisli hulgihind 0,04 eurot liitri kohta. See on üsna märgatav hüpe suhteliselt lühikese ajaga.
Septembris tõusid mõlema kütuse hulgihinnad 0,02 euro võrra, oktoobris kallines diislikütus 0,02 eurot, bensiin aga odavnes 0,02 eurot.
Need näitajad osutavad, et kasvavad kulud tarnijatele ja rafineerijatele kajastuvad paratamatult lõpphinnas. Tähtis tegur on ka toornafta impordi päritolu. Leedu impordib naftat peamiselt Norrast, Saudi Araabiast, Alžeeriast ja Ühendkuningriigist. Need on küll stabiilsed tarnijad, kuid iga geopoliitiline sündmus võib turutasakaalu kiiresti muuta.
Mida see kõik juhile tähendab?
Kütusehinnad on jätkuvalt tundlikud geopoliitiliste pingete ja globaalsete majandustegurite suhtes. Lähiajal võib turul oodata pigem stabiilsust, kuid iga uus areng naftat tootvates piirkondades võib hindu taas ülespoole lükata.
Oluline teadmine juhile on see, et Poola ei paku enam bensiiniga tankimiseks märkimisväärset hinnavõitu, kuigi diislikütus on seal endiselt soodsam.
Pikemaid sõite planeerides tasub jälgida regulaarselt kütusehindade muutusi ning valida tanklakülastused strateegiliselt. Praegu kuulub Leedu veel Euroopa Liidu odavamate riikide sekka, kuid üldised hinnatõusutrendid ei jäta puutumata ka kohalikke tarbijaid.
