Keskkonnareostust peetakse juba ammu üheks suurimaks tänapäeva ühiskonna probleemiks, kuid uued uuringud näitavad, et selle mõju võib olla veelgi ohtlikum, kui seni arvati. Teadlased seostavad õhusaastet üha sagedamini mitte ainult hingamis- ja südamehaigustega, vaid ka tõsiste närvisüsteemi häiretega, mis võivad aja jooksul muutuda ravimatuks.
Uuring Kanada teadlaste juhtimisel
Kanada teadlaste rühm viis läbi põhjaliku uuringu, mis näitas, et teatud fossiilkütuste põletamisel õhku paiskuvad osakesed võivad olla seotud suurenenud amüotroofse lateraalskleroosi (ALS) riskiga. Tegemist on raske neurodegeneratiivse haigusega, mis kahjustab närvirakke ning põhjustab aja jooksul lihaste halvatust ja surma.
Uuringu tulemused on eriti murettekitavad seetõttu, et suurenenud risk ilmnes ka piirkondades, kus õhu kvaliteet vastab ametlikult kehtestatud „puhas õhk“ standarditele. See viitab võimalusele, et isegi väike, kuid pikaajaline õhusaaste tase võib inimese organismile avaldada ränka mõju.
Teadlaste läbiviidud uuring
Uuringus osales üle tuhande inimese: 304 ALS-i põdevat patsienti ja 1 207 tervet inimest, kes olid samas vanuses ja samast soost. Teadlased analüüsisid keskkonnaandmeid piirkondade kohta, kus osalejad olid pikemat aega elanud, et selgitada välja, millise õhusaaste tasemega nad olid kokku puutunud.
Eriti suurt tähelepanu pöörati vääveldioksiidile, mis tekib kivisöe ja naftasaaduste põletamisel. Varasemad uuringud on seostanud seda ühendit ajukahjustusega, kuid seni polnud piisavalt uuritud, kuidas see võib mõjutada närvisüsteemi ja soodustada selliste haiguste nagu amüotroofne lateraalskleroos teket.
Seos vääveldioksiidi ja haiguse vahel
Uuringu tulemused näitasid selget seost pikaajalise vääveldioksiidi mõju ja suurenenud ALS-i riski vahel. Inimesed, kellel haigus diagnoositi, elasid sagedamini piirkondades, kus selle saasteaine kontsentratsioon oli kõrgem kui teistel osalejatel. See annab alust arvata, et pikaajaline kokkupuude isegi väikeste vääveldioksiidi kogustega võib närvirakkudele olla ohtlik.
Kuigi seda seost ei peeta veel lõplikult tõestatuks, rõhutavad teadlased, et tegemist on väga tõsise hoiatusega nii ühiskonnale kui ka poliitikakujundajatele. Nad kutsuvad üles edasistele uuringutele, et selgitada, kuidas erinevad õhusaasteained mõjutavad inimese aju ja närvisüsteemi, ning rakendama meetmeid nende ainete hulga vähendamiseks keskkonnas.
Muud riskitegurid ja tulevikuväljavaated
Teadlased uurisid ka teisi saasteaineid, näiteks lämmastikdioksiidi, mis tekib peamiselt sõidukite heitgaasidest. Kuid kui arvesse võeti sotsiaal-majanduslikke tegureid ja muid mõjureid, ei leitud lämmastikdioksiidi puhul statistiliselt olulist seost haiguse riskiga.
See viitab sellele, et just vääveldioksiid võib olla üks peamisi närvisüsteemi otseselt mõjutavaid tegureid. Uuring rõhutab, et õhusaastet tuleb käsitleda kui pikaajalist ohtu rahva tervisele, mitte ainult lühiajalise ebamugavuse allikana.
Kuigi ALS on harvaesinev haigus, on selle tagajärjed äärmiselt rängad. Seetõttu on oluline parandada keskkonnakaitse poliitikat ja vähendada fossiilkütuste kasutamist, et kaitsta nii praeguseid kui ka tulevasi põlvkondi selle vaikselt, kuid järjekindlalt mõjuva ohu eest.
